liisinguvõtja tulenevalt VÕS § 116 liisingulepingu ülesse öelda. Liisingulepingu ülesütlemine on võimalik kas korraliselt või erakorraliselt. Lepingu võib korraliselt ülesse öelda etteteatamistähtaja jooksul ning ülesütlemiseks piisab üksnes ülesütlemisavalduse tegemisest, milles on välja toodud ülesütlemistähtaeg mille jooksul leping lõppeb. VÕS´st tulenevalt ei ole võimalik liisingulepingut korraliselt üles öelda, va juhul, kui lepingus on kokkulepitud korralise ülesütlemise võimaluses. Erakorraliselt võib liisingulepingu ülesse öelda üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub
Nt vili on hävinud - kohustused säilivad. Järgmine liigitus vallasajadele (tsüss pg 52): · Äratarvitatav kui lakkab olemast või võõrandatatske (nt toit, kütus; kui omaniku eesmärk on tema asja võõrandamine (nt tegi tooli selleks, et müüa). NB! Mitte loomulik kulumine. · Äratarvitamatu Õiguslik tähendus äratarvitatavate asjade osas ei saa sõlmida kasutuslepingut (üüri või rendi või liisingulepingut). 4.2.3 Asja osad Tsüss pg 53-56. Mis asjad kuuluvad kokku? On vaja vastata küsimusele nii, et kui on midagi võõrandatud. Nt kinnistu ja kinnistu peal on 1 hoone. Tuleb siis ostja, vaatab kinnistu, hoone üle, talle kõik meeldib, siis nad lähevad notari juurde ja vormistavad kinnistu müügilepingu jne. Ostja saab omanikuks siis, kui kanne tehti. Kui jutt on asja olulistest osadest, siis nad kuuluvad selle asja juurde, ilma et sellest peaks eraldu juttu tegema
Nt vili on hävinud - kohustused säilivad. Järgmine liigitus vallasajadele (tsüss pg 52): Äratarvitatav kui lakkab olemast või võõrandatatske (nt toit, kütus; kui omaniku eesmärk on tema asja võõrandamine (nt tegi tooli selleks, et müüa). NB! Mitte loomulik kulumine. Äratarvitamatu Õiguslik tähendus – äratarvitatavate asjade osas ei saa sõlmida kasutuslepingut (üüri või rendi või liisingulepingut). 4.2.3 Asja osad Tsüss pg 53-56. Mis asjad kuuluvad kokku? On vaja vastata küsimusele nii, et kui on midagi võõrandatud. Nt kinnistu ja kinnistu peal on 1 hoone. Tuleb siis ostja, vaatab kinnistu, hoone üle, talle kõik meeldib, siis nad lähevad notari juurde ja vormistavad kinnistu müügilepingu jne. Ostja saab omanikuks siis, kui kanne tehti. Kui jutt on asja olulistest osadest, siis nad kuuluvad selle asja juurde, ilma et sellest peaks eraldu juttu tegema
annaabi.ee 
