Ruuter Ruuteriks nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks (gateway) Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Suurtes kohtvõrkudes kasutatakse marsruutereid võrgu jagamiseks segmentideks (alamvõrkudeks), mis teenib liikluse tasakaalustamise, liikluse turvakaalutlustel filtreerimise ja poliitikahalduse eesmärke. Internetis mõistetakse marsruuteri all seadet, mis määrab kindlaks järgmise võrgupunkti, kuhu andmepakett edastada selle teel sihtpunkti poole. Marsruuterid asuvad igas punktis, kus kaks või enam võrku kokku puutuvad, kaasa arvatud Interneti Point-of-Presence
Kommutaator tagab kõrgema turvalisuse kui jaotur, sest teised võrgukaardid ,,ei näe" neile mitte määratud pakette. Lisaks suurendab ebaoluliste pakettide puudumine oluliselt võrgu jõudlust. Marsruuter (router, ruuter) loeb iga saabuva paketi IP-aadressi ja otsustab sisemiste mars- ruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Marsruuter võib olla eraldi disainitud seade, marsruuterina võib kasutada aga ka mitme võrgukaardiga arvutit, kui temal konfigureerida marsruutimis- tabelid. Eraldiseisvad marsruuterid on võrgust konfigureeritavad tavaliselt veebi, telnet- või ssh-protokolli kaudu. Marsruuter töötab IP-aadressidega, seega võrgukihis. Modem (modulaator-demodulaator) on seade, mis teisendab digitaalse signaali analoog- signaaliks ja vastupidi
annaabi.ee 
