sellest, kas fenotüübiline sarnasus liinialustajaga esineb või mitte. 2. Aretusliiniks nimetatakse suure jõudlusega tõuloomade rühma, kes põlvneb väljapaistvast liinialustajast isasloomast ja kellel on temaga sarnane kehaehituse tüüp ja jõudlusomadused. Aretusliinil on ka ajaline piir, genealoogilisel mitte. Aretuse klassikud on andnud aretusliinile küllalt suure põlvkondade kestvuse - 8-10 põlvkonda. Kui läheneda geneetilise info üleandmise seisukohalt, siis liinialustaja osa hääbub 5-ndast põlvkonnast alates. Sama skeemi järgi luuakse aretusliine eri loomaliikide juures, et täiustada tõusisest struktuuri, mis hõlbustab selektsiooni. Liinaretus tähendab uute liinide loomist või olemasolevate täiustamist. Liinaretuses eristatakse kolme etappi: 1. liinialustaja leidmine liinialustajaks valitakse isasloomad, kelle kehaehitus ja jõudlusomadused vastavad kõige enam aretuseesmärgile. Seejärel hinnatakse nende
Nende ühised järglased loeti puhtatõulisteks. 61. liin- ja perekonnaaretus · Vene teadlaste eestvõttel tähtsustati aretusliine N. Liidus sedavõrd, et eraldi aretusmeetodina oli kasutusel liinaretus, mis tähendas eesmärki luua uusi ja arendada olemasolevaid aretusliine. · Neid pidi tõus olema vähemalt 5...15, kusjuures kõik isasloomad pidid kuuluma aretusliinidesse. · Genealoogilisse liini kuulusid kõik silmapaistva isaslooma e. liinialustaja isasjärglased mitme põlvkonna jooksul. · Aretusliini kuulusid ainult need isasjärglased, kes sarnanesid liinialustajaga. · Eriti vajalikud olid liinialustajal eripärased omadused. · Aretusliin püsis 3...5 põlvkonna jooksul. Samal ajal toimus uute liinide kujundamine liinaretus · Perekonnaaretus - Perekonna kujunemine sõltub eeskätt emaslooma viljakusest. · Seakasvatuses on lihtne kujundada perekonda, sest igast pesakonnast võib valida 3...5