kiräkiil. 20. aastagasaal naksiq võrokõsõq kirotama jo tiidsähe võro keeli. 1990. aastagist om olnuq pruugin võro kiräkiil. Võro ja seto kiil ommaq muist lõunaeesti keelist vanaperätsembäq ja veidemb mõotõduq põh'aeesti keelest. Naid om innembi kõnõld ka kavvõmban lõuna ja hummogu puul, Lätin ja Vinnemaal. Põrõhõlla lövvüs küländ pall'o võro keele mõistjit ka Tarto ja Talina liinan ni muial Eestin. Võro keele mõistjit om kokko umbõs 70 000. Lk 4 2) Võrokõsõq ommaq tõisist eestläisist esiqmuudu tuuperäst, et mõistvaq võro kiilt. Katõkeelidseq võrokõsõq piä-i hinnäst rahvusveidembüses, a naid või täämbädsel pääväl külq keeleveidembüses pitäq. Eesti ütiskeelest kõvva tõistmuudu võro kiil om võrokõisi
- keeleliste variaablite detailne empiiriline uurimine, nt indlise keeles: fourth floor (r hääldamine või mittehääldamine) - eesti keeles näiteks nud/nd Keele varieerumine "Eesti murde ja kohanimed", Tallinn 2002, eesti murrete jaotus põhjaeesti (PE) ja lõunaeesti (LE) keeled PE LE Kõht kõtt Üks, kaks üts, kats Laps lats Küsimus küsümüs Linnad, õunad liina, ubina Linnas liinan Peab piat Keel ja identiteet Keele ja kultuuri koosmõjul võivad tugevneda ka vanad kogukonnad. Eestis nt seto, võro, mulgi, kihnu, hiiu jm. https://www.setomaa.ee/et http://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/ajalugu/mulgikultuuriinstituut/ http://www.kihnuinstituut.ee/ http://www.wi.ee/ Suuline keelekasutus Suuline kõne: 1) ajaline, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktiline; 2) intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid)
annaabi.ee 
