Mandelmakrone on mandlitel baseeruv mass. Ideaalne tooraine valmistamaks martsipaniküpsiseid, mandlisarvekesi. Võib valmistada ka täidiseid tortidele ja kookidele. Lihtne kasutada - lihtsalt võta ämbrist ja kasuta! MURETAIGEN ehk VÕITAIGEN See taigen erineb liivataignast selle poolest, et tema koostises on vähem suhkrut ja rasvainet, kuid ta sisaldab vedelikku, kas vett, piima, hapukoort jne. Vedelik soodustab liimvaigu paisumist ja see annab taignale sitkuse. Kobestajaks kasutatakse kas soodat või küpsetuspulbrit. Valmistatakse nii soolast kui ka magusat taigent. Taigna valmistamine. 7 Rasvaine pehmendatakse ja segatakse taignasegamismasinas nii kaua kuni ta on muutunud plastiliseks. Lisatakse suhkur ( sool ), muna, ja vedelik ning segatakse . Viimasena läheb taignasse küpsetuspulbriga segatud, sõelutud jahu
KÄÄRIMISEL TOIMUVAD MUUTUSED TAIGNAS Kohe peale taigna segamist alustavad tegevust jahus olevad fermendid, samuti pärmi mikroorganismid ja piimhappebakterid. Käärimisel muutuvad taignas jahu peamised koostisosad - need on süsivesikud ja valgud. Taignas toimub alkohoolne ja piimhappeline käärimine. Alkohoolse käärimise lõppsaaduseks on alkohol ja süsihappegaas. Taigna käärimisel eralduv süsihappegaas peatub liimvaigu võrgus ja selle tõttu taigen suureneb mahult ehk kerkib. Muutused valkudega Jahu valk paisub ja tekib nn. liimvalk. Liimvalk hoiab süsihappegaasi taignas kinni vähemal või rohkemal määral, sõltuvalt jahu tugevusest. Mida rohkem on taignas süsihappegaasi, seda paremini on taigen kerkinud. Liimvaigu võimet siduda süsihappegaasi nimetatakse gaasisidumisvõimeks. Muutused tärklisega
KÄÄRIMISEL TOIMUVAD MUUTUSED TAIGNAS Kohe peale taigna segamist alustavad tegevust jahus olevad fermendid, samuti pärmi mikroorganismid ja piimhappebakterid. Käärimisel muutuvad taignas jahu peamised koostisosad - need on süsivesikud ja valgud. Taignas toimub alkohoolne ja piimhappeline käärimine. Alkohoolse käärimise lõppsaaduseks on alkohol ja süsihappegaas. Taigna käärimisel eralduv süsihappegaas peatub liimvaigu võrgus ja selle tõttu taigen suureneb mahult ehk kerkib. Muutused valkudega Jahu valk paisub ja tekib nn. liimvalk. Liimvalk hoiab süsihappegaasi taignas kinni vähemal või rohkemal määral, sõltuvalt jahu tugevusest. Mida rohkem on taignas süsihappegaasi, seda paremini on taigen kerkinud. Liimvaigu võimet siduda süsihappegaasi nimetatakse gaasisidumisvõimeks. Muutused tärklisega