puitlaastplokist tervelt 15 korrust üksteise otsa tugevusevahe on niisiis kolmekordne. Miks puitmaja? Puitu peetakse sageli vähepüsivaks ja tuleohtlikuks. Parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab aastasadu, on vanad puumajad, mida napile hooldusele vaatamata on palju säilinud. Ka arvatakse, et puidu asemel teiste materjalide kasutamine aitab säästa metsi. Kas see ikka on nii? Näiteks sama kandevõimega terastala tootmiseks kulub kuus korda rohkem energiat kui liimpuittala jaoks. Säästlikkus Madala energiatarbega ehk passiivmajad on pea kõik puitkarkassil, teistest materjalidest sama soojapidavusega sein oleks kordi kallim. Puitkarkassil ei ole eraldi kandvat ja soojust isoleerivat osa seinas, kandev puitpruss on soojustusmaterjali sees ega suurenda seina paksust. Puit ei ole kallim kui teised materjalid. Näiteks 300 mm laiust liimpuidust lauda kasutada on odavam kui tellisvoodrit. Helipidavus
talasid. Hohenemsi teehooldusfirma halli rippkatuses on kasutatud 20 meetri laiust spoonliimpuitu. Puit kui ehitusmaterjal Käsitledes ehitustegevuses puidu kasutamist ehitusmaterjalina võib märkida järgmist : - puit on ainus taastuv ehitusmaterjal; - kuni 70-80% puittoodete valmistamiseks kuluvast energiast saadakse tootmises tekkivatest puidujäätmetest; - kasutades muude ehitusmaterjalide asemel puitu, jääb 5 tm kasutatud puidu kohta põletamata vähemalt 1 tonn kütteõli; - liimpuittala valmistamisel on tarvis energiat 6 korda vähem kui terasest tala ja 5 korda vähem kui raudbetoonist tala valmistamisel; - puidu soojusjuhtivus on 1500 korda väiksem kui alumiiniumil, 12 korda väiksem kui betoonil. Samuti ei esine külmasildasid; - siseruumis toimib puit niiskuspuhvrina, imades endasse liigset niiskust ja vabastades seda õhu kiire kuivamise korral puitmaja hingab; - puitmaja on kivimajast 8 korda kergem;
Q v ( x = a ) = Ra Q p ( x = a ) = R a - P1 Q v ( x = a + b) = R a - P1 Q p ( x = a + b) = R a - P1 - P2 Q ( x = L ) = R a - P1 - P2 + R b = 0 Liigendis paindemoment =0. M(x=0)=0; M(x=a)= Ra * a ; M(x=a+b)= Ra (a + b) - P1 * b Kontroll: M ( x =a +b ) = Rb * c = Ra (a + b) - P1 * b paremalt 1.7. Normaalpinge ja nihkepinge põikpaindel. Tala tugevusarvutused. Ülesanne: Määrata ühtlase lauskoormusega liimpuittala kandevõime. Normaalpinge: x=Mzy/I z y vaadeldava kihi kaugus ristlõike keskteljest z; I z telgin.moment z telje suhtes. Mz ja y on märgiga suurused, I z alati positiivne. Mz ja Iz on ristlõike ulatuses konstantsed, y muutuv koordinaat. Nihkepinge: xy=Qxy*Sz0/Iz b(y) Sz0- lõikega eraldatud osa staatiline moment peakesktelje z suhtes; Maksimaalsed nihkepinged on tala hor. peapinnal. Tugevusarvutused: põhitingimuseks on maxf. Tavaliselt ei kontrollita tugevust norm.- ja
annaabi.ee 
