juba põhipolümeeri küljes ja seostumine toimub näiteks kuumutades või õhuniiskuse toimel. Liimühendused võivad täieliku kõvenemise asemel jääda ka elastseks (kummiliimid; "Moment"),need sobivad siis nt jalanõude ja tekstiili puhul. Kui liimi põhipolümeer pole ise elastne, lisatakse plastifikaatoreid tavaliselt mittelenduvaid vedelikke (nt mineraalõlid). Liiga kõva ühendus võib olla rabe. Liimi ja konstruktsiooni valik Liimi valik sõltub liimitavatest materjalidest ning tingimustest, kus ühendus peab vastu pidama. Eriti ettevaatlik peaks olema poorsete materjalide liimimisel: ebasobiv liim tungib pooridesse ja teistkordsel liimimisel takistab õige liimi toimet. Termoplastse liimi sobivuses võib kindlam olla, kui eelneval katsetusel tilk liimi pinnale (lasta seista ja pühkida siis ära) tuhmi jälje jätab (materjal lahustus liimis). Liimühendused on võimaldanud luua paljusid kergmaterjale, nt kärgplaadid ehituses.
Liimilahuse valmistamine · Tehisvaigule lisatakse külmliimimisel kõvendina oblikhapet, sidrunhapet või piimhapet ning kuumliimimisel amooniumkloriidi. · Lisamine toimub kas katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras. · Liimi viskoossus(püdelus) on sõltuvuses liimitava puidu tihedusest- kõva puidu puhul vedelamat liimi, pehme puidu puhul paksemat liimi. Liimi peale kandmine · Pealekandmine toimub ühtlase õhukese kihina reeglina ühele liimitavatest pindadest(erandiks kontaktliim kus liimitatakse mõlemad pinnad, tappseotised ja tüübliavad) · Pealistamisel aluskihile mitte pealiskihile · Vahendid millega peal kantakse: pintsel, hari, rull, liimivalts, pihusti, tuub, liist · Hoidmine enne kokkupressimist on aeg, mis kulub pinnale määritud liimi puitu imbumiseks, reeglina on selleks liimi peale kandmise aeg(erandiks tisleriliimi kasutamine) Detailide eelsoendamine, pressi ehk kontaktpinna
Liimilahuse valmistamine: Retsepti järgi valmistamisel lisatakse tehisvaigule külmliimimisel kõvendit (oblikhape jt) katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras. Kuumliimimisel lisatakse kõvendiksamooniumkloriid. Liimi viskoosus (voolavus) on sõltuvuses liimitava puidu tihetusest- kõva puidu puhul kasutatakse vedelamat, pehme puidu puhul paksemat liimi. Liimi peale kandmine: Liimi pealekandmine toimub ühtlase õhukese kihina. Reeglina kantakse liim ühele liimitavatest pindadest. Pealistamisel kanna liim aluspinnale, mitte kattekihile. Erandiks on kontaktliim ja otspindade liimimine, sest otspinna lahtised poorid imavad palju niiskust. Hoidmine enne kokkupressimist: See on aeg, mis kulub pinnale määritud liimi imbumiseks puitu. Seda otstarvet võib täita ka liimi pealekandmise aeg (peab aga teadma kaua see liim liimib). Erandiks on tisleriliimi (naha-, kondiliim) kasutamine, kuna on termoplastne ja jahtumisel kõveneb
annaabi.ee 
