Nahkade parkimiseks on kasutusel väga erinevad meetodid: rääs - ehk traanpark e rasvapark heleda värvusega taimpark (tammekoor, paju) pruuni värvusega vastupidav, painduv mineraalpark maarjaspark ei kannata niiskust üldse! kroompark tugev, jäik nahk süntaanpark Parkimise tulemusena tekkinud põikisidemete hulka iseloomustab naha liimistumistemperatuur. Liimistumistemperatuur näitab, kui tugev on park! Pargi tugevuse iseloomustamine: Pargitud nahk on mehaaniliselt vastupidav, säilitab kuivades oma struktuuri, mitte ei muutu sarvetaoliseks massiks. Samuti tõuseb tema vastupidavus erinevate välistingimuste suhtes. Töötlemata nahkades on kollageenikiud ümbritsetud rakuvaheainega. Märjana on vaheaine libe ja liikuv, tal on tugevad liimivad omadused, kuivades muutub aga sarvjaks, tugevaks ja jäigaks. Naha ja pärgamendi vananemise kiirust mõjutavad
Nahkade parkimiseks on kasutusel väga erinevad meetodid: rääs - ehk traanpark e rasvapark heleda värvusega taimpark (tammekoor, paju) pruuni värvusega vastupidav, painduv mineraalpark maarjaspark ei kannata niiskust üldse! kroompark tugev, jäik nahk süntaanpark Parkimise tulemusena tekkinud põikisidemete hulka iseloomustab naha liimistumistemperatuur. Temperatuuri, mille juures põikisidemed hakkavad katkema nimetatakse naha liimistumistemperatuuriks. Liimistumistemperatuur näitab, kui tugev on park! Pargi tugevuse iseloomustamine Pargitud nahk on mehaaniliselt vastupidav, säilitab kuivades oma struktuuri, mitte ei muutu sarvetaoliseks massiks. Samuti tõuseb tema vastupidavus erinevate välistingimuste suhtes. Töötlemata nahkades on kollageenikiud ümbritsetud rakuvaheainega. Märjana on vaheaine libe ja liikuv,
kollageenimolekulid üksteisest, kuivades liginevad jälle. 37 Parkimine on olemuselt naha struktuuri fikseerimise protsess põiksidemete abil. Selle tagajärjel ei saa nahk nii tugevasti enam punduda ega ka kuivades enam kokku kuivada. Parkimine on pöördumatu protsess. Tema efektiivsust saab määrata, kui võrrelda pargitud ja parkimata naha omadusi. Pargitud naha üks olulisemaid omadusi on liimistumistemperatuur. Kui kuiva naha tükk panna vette ja hakata vee temperatuuri aeglaselt tõstma, siis saab täpsel fikseerida selle temperatuuri, mille juures nahatükk tõmbub kokku ja hakkab deformeeruma. Seda temperatuuri nimetataksegi liimistumistemperatuuriks. Sellel temperatuuril hakkab osa põiksidemeid katkema. Mida rohkem põiksidemeid tekib parkimisel ja mida tugevamad need on, seda kõrgem on liimistumistemperatuur. Parkimata naha