struktuuriga termoplast) ja kõvendi (madalamolekulaarne aine). Kõvendi molekuli mõlemas otsas on aktiivsed funktsionaalsed rühmad /nt -NH 2, -COOH), mis on võimelised seostuma põhipolümeeri vastavate rühmadega. Kõvendi toimel põhipolümeeri molekulide vahele tekkivad põiksidemed lahustites enam ei lahustu. Pöördumatute liimide kõvenemisel nende ruumala ei muutu (erinevalt pöörduvatest liimidest). Liimi nn "kuivamine" sõltub nüüd põiksidemete tekke kiirusest. Nt EPO liimil on see paar tundi. Kõvendi segatakse (ca 10% kogumassist) liimi juurde vahetult enne kasutamist. Soojendamine kiirendab kõvenemist. Osal pöördumatutest liimidest kõvendit pole: neil on nn kõrvalharud (põiksidemed) juba põhipolümeeri küljes ja seostumine toimub näiteks kuumutades või õhuniiskuse toimel. Liimühendused võivad täieliku kõvenemise asemel jääda ka elastseks (kummiliimid; "Moment"),need sobivad siis nt jalanõude ja tekstiili puhul. Kui liimi põhipolümeer
Vettimisega ei peaks siiski liialdama, paarist-kolmest minutist piisab. Tugevdatud pabertapeet ei veni. Järjest rohkem pakuvad tootjad suhteliselt uudset pabertapeeditüüpi, mittevenivat fliistapeeti, mida tuntakse ka EasyUp, non-woven, smartpaper ja kiudtapeedi nime all. Fliistapeedil on traditsioonilise pabertapeediga võrreldes mitmeid eeliseid ning erinevusi – suurim on see, et niiskudes fliistapeet ei veni. Nii võib tapeediliimi kanda rulliga otse seinale, kuna puudub vajadus lasta liimil paanidesse imenduda. Stabiilset tugevat materjali on lihtsam käsitseda, ei pea muretsema võimaliku rebenemise või paanivahede tekkimise pärast, samuti saab fliistapeeti ukse- ja aknaavades parajaks lõigata ka vahetult pärast liimimist. Kui kogemust pole, võib see olla mõnele raskem variant. Liimi võib seinale liiga palju sattuda ja seinapinna katmisel võidakse ahneks minna. Fliistapeedile saab liimi kanda ka tavalisel viisil. Sel juhul kaob liimi seinalekandmisega saadav ajavõit
Mitmekihilised kontorikatted on tihendatud aluskihiga ning pealiskihi paksus on alates 0,5 mm-st. PVC katete dimensionaalset stabiilsust tagab tavaliselt kihtide vahel olev klaaskiudriide kiht. Mõned ühiskondlikud katted ei vaja klaaskiudriiet - mõõtmete muutumatuse tagab tihe aluskiht, kus PVC on segatud kvartsliivaga. Erinevalt teistest on sellise alusega katted "niiskus-kindlamad". See omadus väldib materjali liiga kiirel paigaldusel (tihti ei lasta liimil enne katte paigaldamist küllaldaselt kuivada) tema ülespundumise. Hooldamise poolest on ühiskondlikud katted kodukatetest vähemnõudlikumad (mõned ühiskondlikud katted on hooldevabad). Hooldamise ja vahatamise sagedus on kõige enam sõltuv siiski ruumi kasutusalast ja käidavuse intensiivsusest. Ühiskondlikud katted peaksid vastu pidama vähemalt 10 aastat. PVC parimad omadused: Ilmastikukindel Korrosioonikindel Väga vastupidav Võimalik tellida ka tuletõkkega PVC-d
Soojapuhurite abil eemaldasime vanadelt raamidelt vana värvi. Värvi soojapuhurite abil kuumutades, muutus see pehmeks, ning seda oli hõlbus kaabitsaga eemaldada. Peale värvi eemaldamist hakkasime otsima defekte, et neid likvideerida, ja asendasime tühimikud parandustükkidega. Parandustükkideks kasutasime samast puidust materjali. Parandustükid liimisime kokku niiskuskindla liimiga. Parandustüki fikseerimiseks kasutasime pitskruve, ning seejärel lasime liimil kuivada. Nurgatappides olevad kruvid asendasime neljakandiliste tüüblitega, et need välja ei tuleks. Peale parandustöid alustasime lihvimisega. Selleks kasutasime liivapaberit nr.60, et pind ei jääks liiga sile, ning värv nakkuks paremini. Peale lihvimist alustasime värvimisega. Esimeseks kihiks oli krunt. Peale krundi kuivamist lisasime värvikihi ning lasime kuivada. Peale kuivamist lisasime raami siseossa (raami ja klaasi vahele) kitti
Sellised liimid koosnevad peaaegu alati kahest komponendist: Põhipolümeerist lühikeste lineaarsete molekulidega ja seetõttu poolvedel termoplast, mille ahelas peavad olema rühmad, mis reageerivad kõvendi funktsionaalrühmadega ja moodustavad põikisidemeid. Kõvendist madalmolekulaarne aine, mille mõlemas otsas on aktiivsed funkts rühmad(-NH2, -COOH). Põikisidemetega struktuur ei lahustu lahustites. Kõvend valitakse selline, et põiksidemed tekiksid paraja kiirusega(nt EPO liimil on kõvenemisaeg paar tundi). Põiksidemete arv on küllaltki väike 10% liimi hulgast. Kõvenemise kiirendamiseks on kõige lihtsam tõsta temperatuuri. On ka selliseid pöördumatuid liime, millele pole kõvendit vaja lisada, sest põiksidemete tekitamiseks vajalikud funkts rühmad on põhiaine molekulides kõrvalharudena olemas ning ruumilise struktuuri saamiseks tuleb ainult kuumutada. Mõned liimid kõvenevad pärast hermeetilisest tuubist väljapigistamist ka ühuniiskuse toimel
.60 min. Liimühenduse elastsuse suuredamiseks võib olla lisatud PVA liimi Melamiinvaikliim Analoogne karbamiidvaiguga Kasutatakse paberi immutamiseks melamiinplaadi ja kõrgsurvelaminaadi valm. Eelised võrreldes karbamiidvaiguga : Liimühendus suurema niiskuskindlusega Suurem liim ühenduse tugevus Kõvenevad kiiremini ja madalamal temperatuuril Puudused Lühike eluiga (valmis liimil ca 1 kuu lõrge hind) Otepää UPM-kymmene vineeri liim - fenoolformaldelhüüd vaik .e. liim Fenoolliim põhi komp. Fenoolvaik . Epoksiidvaikliim Epoksürühma sisaldavad vaigud Kasutatakse väga erinevate materjalide omavahelisel liimimisel (puit, metall plast jne...) Väga laialt kasutuses auto, lennuki ja muudes tööstusharudes Tööstuslik tootmine algas 1942 USA
Lineaarsed molekulid seotakse põiksidemete tekkimise abil võrgutaoliseks struktuuriks. Koosnevad alati kahest komponendist põhipolümeer(lühikeste lineaarsete molekulidega, ning poolvedel termoplast) ja kõvend(madalamolekulaarne aine, mille mõlemas ostas aktiivsed funkt rühmad). Põhipolümeeri ahelas rühmad reageerivad kõvendi funkt rühmadega ja moodustavad põiksidemied, mis ei lahustu lahustites. Näiteks EPO-liimil on kõvenemisaeg paar tunud, nii et saab valida valides kõvendeid, et kui kaua aega liim tahkub. Kõvend segatakse liimile juurde vahetult enne kasutamist. Mõnedele liimidele ei pea kõvendeid juurde lisama, vaid põiksidemed tekivad kuumutades või õhuniiskuse toimel. Võrreldes pöörduvate liimidega saame kõvemad ja tugevamad ühendused, kuumutamisel ei muutu voolavaks ning sobivad paremini kõvade materjalide liimimiseks. Elastse ühenduse saab kummiliimidega,
annaabi.ee 
