semidüstroofsed järved- poolhuumustoiteline düstroofsed järved- kõrge huumussisaldusega mesotroofsed järved- kesktoiteline, taimtoitainete rohkus eutroofsed järved- kõrge toitainete sisaldus halotroofsed järved- kõrge mineraalide sisaldus, madal huumus alkalitroofsed järved- allikatoiteline, kõrge mineraalainete sisaldus Veeökosüsteemid: Veeökosüsteemid võivad olla üldistatult kas seisvad või liikuvaveelised. Tegelikult on kõikide veekogude vesi vähemal või rohkemal maäral liikuv kuid selle klassifikatsiooni järgi liigitatakse liikuvaveelisteks kindla liikumissuunaga veekogud nagu jõed, ojad ja kanalid. Elustiku seisukohalt on väga oluline tunnus vee soolsus, liigitatakse mageveekogusid, riimveelisi ja soolaseveelisi veekogusid. Nendest soolaseveelised ja mageveelised on üsna kindlad mõisted, riimvesi on üleminek magedalt soolasele ja leidub tavaliselt sisemeredes,
Merevesi on ookeanide ja merede vesi, mille soolsus enamasti 30…40 ‰. Hüdrosfäär - elukeskkond, mis jaguneb elupaikadeks ehk biotoopideks, millest igaüks hõivatakse erinevate liikide poolt ja seal kujuneb antud biotoobile omane elukooslus. Mageveekogud on: 1. looduslikud - jõed, järved, sood, lombid; 2. kunstlikud - veehoidlad, kanalid, tiigid või 1. lentilised - seisuveelised; mittevoolava veega mageveekogud - tiigid, lombid jne. 2. lootilised - liikuvaveelised; vooluveekogude, suurte järvede tuultele lahtise ja lainetuse toimele alluva kaldavööndi elupaigad. Mageveeökosüsteemi määravad keskkonnatingimused: Ökoloogiliselt olulisemad: 1. vee ja veekogu põhja füüsikalis-keemilised omadused; 2. vees lahustunud ja heljuvad ühendid; 3. temperatuur ja valgus; 4. veekogude saastatus inimtegevuse tagajärjel. Veeorganismide elu määravad olulisemad füüsikalised ja keemilised tegurid: 1. Füüsikalised tegurid: 1.1
annaabi.ee 
