-5. saj. lauludega saatma. Neuma: neumad täistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandeid. Vagant e. Goljaar: rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud, kes panid kirja esimesed laulud. Menestrel e. zonglöör: alamast seisusest rändmuusikud. Organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. 12. saj. muutus saatehääl aeglamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks mis oli põhimeloodiast liikuvamgi. Motett: kujunes 13. saj. mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks, milles alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust. Ars Nova: muusikastiil prantsusmaal Madalmaade koolkond: tänane Belgia, Holland, Luksenburg ja Kirde-Prantsusmaa. Määras ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili. Pani aluse harmoonisüsteemi kujunemisele. Spinett e. virginaal: pisike klavessiin, kandiline kastike, enamasti jalgateta, seepärast pandi ta tavaliselt ka laua peale.
Lääne- Euroopas linnade kiire areng. Mitmehäälne laulmine oligi algul iseloomulik eelkõige linnakultuurile ja hiliskeskajal sai see tuntuks peamiselt vaid linnakatedraalides. Pikka aega oli kirjalikes allikais ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum: gregoriuse koraali ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. 12. sajandil muutus saatehääl aegamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks, mi soli põhimeloodiast tihti palju liikuvamgi. Gregoriuse koraali rütm oli ebaregulaarne ega allunud taktimõõdule, organumi kaunistushääl võis olla aga tihti lihtsa, regulaarse, sageli tantsulise rütmiga. Organum saavutas oma õitsengu 12.- 13. sajandi Prantsusmaa linnades, eriti Pariisis, kus see oli seotus Notre- Dame`i katerdaaliga. Gregoriuse koraal alumises hääles ja tantsuliselt rütmiseeritud ülahääled sulatavad muusikas, sarnaselt gooti ajastu kirikuarhitektuuriga, julgelt ühte kirikliku ja ilmaliku. 12. ja 13
annaabi.ee 
