Antud: d=10mm v=0.5m/s m=70kg μ=0.8 P=0.7MPa Silindri materjal = S235J2 mille Rm=235MPa g=9.81m/s2 Leida: Dimensioneerida kahepoolse toimega silinder liikumisele (–) suunas. Leida kolvi läbimõõt D, hõõrdejõud F, koormusfaktor Lo ning vooluhulk � vastavalt voolukiirusele v, silindri seina minimaalne paksus t. Lahenduskäik: 1. Arvutan hõõrdejõu. Hõõrdejõu valem F= μ*m*g F=0.8*70*9.81=549.36N 2. Leian kolvi dieameetri D ning dimensioneerin silindri liikumusele (-). Valem 4* F 4 * 549.36 Avaldan valemist D: D d D 10 =33.15476428mm P * 0.7 * Standard rea järgi valin 40mm 3. Arvutan teoreetilise jõu (40 10 ) 824.6680716 N 2 2 D 0.7 *
Õhurõhk on õhusamba surve maapinnale Kliimat kujundab: o Päike energiaallikana ja kaugus ekvaatorist o Pinnamood, kõrgus merepinnast o Õhuringe ehk valitsevad tuuled o Kaugus maailmamerest Pinnamoe mõju kliimale: o Mäed püüavad sademeid. Kui mäed või mäestik paikneb ookeani rannikul, siis soe niiske õhk kandub ookeanilt mööda nõlvu kaugemale.Ülevla õhk jahtub ja tekivad pilved, sademed. Õhu liikumusele ette jääv nõlv on tuulepeale, bvastasnõlv aga tuulealune nõlv. Seda mööda hakkab õhk laskuma ja soojenema muutudes kuivemaks. Otsekiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis jõuab päikeseketta suunast maapinnale praktiliselt paralleelsete kiirte kimbuna. Otsekiirgust mõõdetakse kiirtega risti asetseval pinnal. Otsekiirguse voog sõltub mitmest faktorist: o Maa ja Päikese vahelisest kaugusest;
Kui ühes pooljuhtkristallis tekitada kaks erineva juhtivusega osa, üks elektronjuhtivusega ja teine aukjuhtivusega, siis nende erinevate juhtivustega osadeüleminekupiirkonda nimetatakse p-n-siirdeks. Selline olukord saadakse pooljuhtkristalli erinevate lisandite sisseviimise teel. Sellises kristallis on n-osas külluses elektrone ja p-osas külluses auke. Difusiooni toimel hakkab taolises olukorras toimuma laengukandjate vahetus. Tekkinud elektriväli on aga suunatud laengukandjate liikumusele vastu ja laengukandjate liikumine ühest osast teise toimub seni, kuni nende endi poolt tekitatud elektriväli selle katkestab. Laengute tõttu tekib p- ja n-kihi vahele potentsiaal, mille suurus sõltub ainest (germaaniumi korral ligikaudu 0,3 volti; räni puhul pisut üle 0,6 voldi). Vastupingestatud p-n siire Kui ühendada p-n-siire pingeallikaga selliselt, et pingeallika plussklemm oleks ühendatud n-osaga ja
Joonisel 4.5. on selgitatud seda nähtust ruumilaengu tiheduse ja potentsiaalide erinevuse graafiku abil. Tekkivat potentsiaalide vahet nimetatakse potentsiaalibarjääriks. ELEKTROONIKA KOMPONEND1D lk. 22 JOONIS 4.5. Kui aga on olemas erinimelised laengud ja potentsiaalide vahe, siis esineb ka elektriväli Epn, mis on suunatud n-osast p-ossa. Tekkinud elektriväli on aga suunatud laengukandjate liikumusele vastu ja laengukandjate liikumine ühest osast teise toimub seni, kuni nende endi poolt tekitatud elektriväli selle katkestab. Tuleb aga märkida, et tekkinud elektriväli soodustab vähemuslaengukandjate liikumist. On võimalik elektronide liikumine p-osast n-ossa ja aukude liikumine n-osast p-ossa. Vähemuslaengukandjate liikumise tõttu võib potentsiaali barjäär väheneda, kuid niipea, kui see esineb, kompenseeritakse see täiendavate
annaabi.ee 
