1. Moisted: · Inertsus keha voime sailitada oma kiirust, ka paigalseisu, soltub vordeliselt keha massist. · Impulss liikumshulk, p=mv (kg*m/s) · Impulsi jaavuse seadus vastastikmojus olevate kehade impulss on jaav. p1+p2 = p1'+p2' => m1v1 + m2v2 = m1v1' + m2v2' · Too A=F*s*cos (J) · Voimsus N=A/t (w), uhtlasel liikumisel N=Fv · Kineetiline energia liikuva keha energia, K=mv2/2 (J) · Potensiaalne energia vastasmoju energia, P=mgh · Tood tehakse energia arvelt, A=K, A=P. · Uldine energia jaavuse seadus energia ei teki ega kao, vaid muutub uhest liigist teise voi kandub uhelt kehalt teisele.
summa. Mehaaniline energia on kin ja pot energia summa. A=Ek=f*s=m*a*s. Võimsus on töö ajaühikus. Fundamentaaljõud tugev vastastikmõju, nõrk vastastikmõju, elektromagnetiline vastastikmõju, gravitatsiooniline vastastikmõju Inertne ja raske mass Inertne mass väljendab keha inertsi e. vastu panna liikumisele. Raske mass väljendab keha võimet tõmmata teisi kehi (gravitatsioonivõime). Massi sõltuvus kiirusest mida suurem kiirus, seda suurem mass. Impulss liikumshulk. p=mv. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Sul. süs. on süs, mis pole vastastikuses mõjutuses süs.väliste kehadega. Dünaamika põhiseadused Newtoni I keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või on paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant on null. Newtoni II kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutiega
annaabi.ee 
