suurendatud kehaline koormus avaldab positiivset mõju ka lapse vaimsele töövõimele. (Seppel,2003). Lastele meeldib liikumine ja neil on suur liikumisvajadus. Kui liikumist on õigesti suunatud ja lapse arenguga arvestatud, siis ei ole raske kuue- ja seitsmeaastaste motiveerimisega liikuma. Laps ei ole loodud kohapeal istuma, seega kohustuslik istumine tunni ajal võib energilisele lapsele olla väga pikk aeg. Õpetajad peavad arvestama laste liikumisvajadusega ja võimaldama neile päeva jooksul piisavalt palju liikumist. Oleks huvitav ja praktiline, kui liikumise abil saaks õppetunde mitmekesisemaks muuta. (Karvonen, 2003). Olen sellega väga nõus. Läbisin ise liikumismängude koolituse ja korraldan lastele päeva jooksul kas siis õues või saalis mõned mängud. Lastele see väga meeldib. Vale oleks arvata, et kehaline tegevus mõjutab ainult lihaseid ja luustikku. Nende mõju inimorganismile on palju mitmekülgsem
Laps suudab hoidjast eemale minna; roomamine ja kõndimine Harjutamine 5./9.elukuu-1,5.eluaasta aktiivne liikumine; kehaline eemaldumine oluline punkt, et saada aru iseendast ja oma liigutustest; autonoomia tunne hakkab suurenema Lähenemine 1,5.eluaasta-3.eluaasta Füüsiline võimekus ja liikumisvabadus on seotud ka liikumisvajadusega; terviklik mina kujund; tekib ärevus; oluline, milleseks ja kuidas laps areneb (keeleline); ema temperament mõjutab lapse arengut Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus 3.eluaasta Püsiv mina-tunne ja individuaalsus kontseptsioon; tekib super-ego Kriitika: Laps sünteesib kohe informatsiooni; lapsed tajuvad sünnist saati end subjektiivselt
annaabi.ee 
