Laps hakkab juba moodustama lühikesi lauseid nagu ,,Vaata seal" või ,,Maia süüa". Lapsel hakkavad arenaema võimed nagu ronima õppimine, hüppamine, jooksmine ja palju muud. Laps õpib klotsidest torni tegema, ise sööma, kriidiga joonistama ja muud sarnast. Kahe kuni kolme aastasest lapsest hakkab saama ,,mina ise" - keegi kes oskab ja tahab, teadmata küll sageli, mida. Laps hakkab katsetama kehtivaid piire, mida tohib ja mida ei tohi. Tal tekib suurem vajadus suuremast liikumisvabadusest. Selles eas tuleb kokku puutuda agara piirikatsetaja tugevate tundeväljendustega nagu viha ja frustratsioon. Laps hakkab ennast väljendama juba mitmesõnaliste lausetega ja ta sõnavara on juba päris suur. Nüüd oskab laps ennast riidesse panna ja riidest lahti võtta ja oskab aidata koduste toimetustega nagu laua katmine. Lapsele meeldib teiste lastega mängida ja suhelda. Nelja kuni viie aasta vanuselt hakkab laps juba mõistma üks-jagu põhjuse-tagajärje seostest. Ta
tegutsevad sageli partnerite kaudu, lisaks rahaliselt ja korralduslikult toetavad kodanikuühendused, äriettevõtted ja üksikisikud. 9. Miks paljude arengumaade pagulased elavad laagrites? Laagrid peaksid olema pelgalt ajutine lahendus, kuid Aafrikas on üha enam inimesi, kes sünnivad, elavad aastakümneid ja surevad pagulaslaagrites. Tihti on pagulaslaagrid üleasustatud, puudus on toidust, pesemisvõimalustest, elektrist, arstiabist, liikumisvabadusest ja töövõimalustest. Seetõttu vohab neis vägivald ja haigused. 10. Missugused 3 lahendust on pagulastel sellest staatusest vabaneda? 1)minna vabatahtlikult tagasi kodumaale 2)Lõimuda püsivalt varjupaiga andnud riigi ellu. 3)Asuda ümber kolmandasse riiki, kui eelnevad kaks osutuvad või- matuks. 11. Iseloomusta lühidalt pagulust Eestis. Eestis on võimalik varjupaika taotleda alates 1997. aastast, mil Eesti võttis vastu pagulaste seaduse18 ja ühines 1951
annaabi.ee 
