levimise suunaga. 5) Raadiolained- elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Lainealad jagatakse lainete levi eripära järgi: ülipikklaine (pikem kui 10 m), pikklaine, kesklaine, lühilaine ja ultralühilaine. 6) Valgus- elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. 7) Liikluslained- häired autode asetsemises ja liikumisel maanteel. Liikluslained levivad tavaliselt autode enda liikumisuunaga tagurpidi või "vastuvoolu." Võiks öelda, et liikluslained on nagu ebakorrapärased pikilained.
d ( Mv M ) = 0 . Suletud süsteemi liikumishulk on jääv. Mv M = mi vi = const i =1 6) Millal on välisjõudude töö positiivne , millal negatiivne ? Negatiivne on juhul kui nihke ja mõjuva jõu vaheline nurk (90° < 180°) ning postiivne ( 0 < 90° ) ,kui =90 ,siis töö on =. Liikumisuunaga risti olev jõud tööd ei tee 7) Mehaanika loojad ? Mehaanika loojad on Newton oma (dünaamika põhiseaduse sõnastused) , Galilei (kinemaatika looja) ,Kepler , Huyges jt suurkujud 8) Liikumishulga võib omistada? dr Liikumishulka võib omistada ka massikeskmele L = M M = Mv M drM - punkti M asukohta näitav
Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. 33.Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres.Pinnalained on seismilised lained. Kehalainete seas eristatakase kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid , mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonnad liikumisuunaga risti deformeerivate impulssidena. 34.Maavärina tugevust mõõdetakse seismograafi abil. See aparaat registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. 35.Eri tüüpi laamapiiridel tekivad erineva koldesügavusega maavärinad.Näiteks ookeani keskahelikes rebitakse üksteisest lahti õhukesed litosfäärilõigud, mis hakkavad külgsuunas veidi erineva kiirusega triivima,sellistes litosfäärilõikudes kuhjunud
annaabi.ee 
