või hiljem psühhoteraapia kvalifikatsiooni või vastupidi. 2) Kehateraapiad. Selle nimetuse alla kuulub suur hulk humanistlikke teraapiad, mis on seotud otseselt kehaga, nt bioenergeetikaga tegelevad praktikad, autogeenne treening, ümbersündimine, gestalt teraapia jms. Enamik neist toetuvad Reichi teooriatele ja psühhoteraapiale. Mõned teraapiad, nt Reichi teraapia ja gestaltteraapia kasutavad draamateraapiat ja tantsu või liikumisteraapiat ja on selle läbi seotud ka kunstiteraapiatega. Ühtlasti kasutab muusikateraapia, tantsuteraapia ja draamateraapia lõdvestustehnikaid, mis on omased kehateraapiatele. Kehateraapia eesmärk on ületada keha ja vaimu vaheline sild ja saavutada selle kaudu terviklikus. Selline holistlik käsitlus on omane ka paljudele kunstiterapeutidele. 3) Alternatiivsed teraapiad. Selle alla võib lugeda akupunktuuri, shiatsut, aroomiteraapiat ja teisi idamaised tervendamismeetodeid
jäävad siiski kliendi enda toota. (Pehk, 2015). 3. Draamateraapia Kõik näitemängud seoses draamaga. 4. Tantsu- ja Liikumisteraapia Tantsu- ja liikumisteraapia aluseks on põhimõte, et keha ja meel on omavahel seotud, omades vastastikku mõjuvat toimet inimese tervises ja heaolus. Loovuse ja füüsilise eneseväljenduse kaudu loob tantsu-ja liikumisteraapia mõistmist meie keha, meele ja tunnete vahel. Tantsu - ja liikumisteraapiat defineeritakse kui liikumise psühhoterapeutilist rakendamist inimese emotsionaalse, kognitiivse, füüsilise ja sotsiaalse integratsiooni edendamiseks ja toetamiseks (American Dance Therapy Association). Inimkeha nähakse tantsu-ja liikumisteraapias kui ressurssi, mis ühendab inimkogemuse erinevad aspektid– meie kehades kohtuvad tunded, mõtted, aistingud, mälestused ja kõik see, mis meid inimesena defineerib. Tantsu- ja liikumisteraapia lähtub arusaamast, et muutused