See ühendab reieluud sääreluuga ja on inimkeha kõige keerulisema konstruktsiooniga liiges. • Küünarliigeses tugevdavad liigeskihnu kaaskülgsed sidemed, kihnu sees on võruside, mis ümbritseb kodarluu pead. Küünarvarre luid ühendab omavahel veel luudevaheline kile. Põlveliigeses süvendavad ja sobitavad nõgusaid liigesepindu võrukettad – * meniskid. Need jagavad liigese kaheks osaks. • Liikumine: nii küünar- kui ka põlveliigeses on 2 liikumistelge: frontaaltelg – sirutus, painutus; vertikaaltelg – pöörlemine. 27. Võrrelda hüppe- ja randmeliigeseid (proksimaalne- ja distaalne käeliiges). Põhjendus! • Proksimaalne jalaliiges e. ülemine hüppeliiges on plokkliiges, mille sääreluude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liigeskihnu tugevdavad arvukad sidemed Liikumistelg: frontaaltelg – päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Võimalik ka vähene külgliikumine. • Distaalne jalaliiges e
Põlveliiges on aga kombineeritud liiges (nii plokk- kui ka ratasliiges). See ühendab reieluud sääreluuga. Küünarliigeses tugevdavad liigeskihnu kaaskülgsed sidemed. Põlveliigeses süvendavad ja sobitavad nõgusaid liigesepindu kõhrelised võrukettad – meniskid. Põlvekeder asub liigesekihnu eesmises osas. Kihnu tugevdavad: külgmiselt kaaskülgsed sidemed, tagumisel küljel: õndra sidemed. Liigesesiseselt on 2 ristisidet. Liikumine: nii küünar- kui ka põlveliigeses on 2 liikumistelge: frontaaltelg – sirutus, painutus; vertikaaltelg – pöörlemine (põlveliigesel rotatsioon võimalik painutatud olekus, kui kaaskülgmised sidemed lõtvunud). 30. Võrrelge käe- ja hüppeliigeseid Prokismaalne käeliiges on kodarluu-randmeliiges. Selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. On ellipsoidliiges (kodarluu otsas). Distaalne käeliiges on keskne randmeliiges. Moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges.