· Nahal on ka palju kahjutuid baktereid, mis piiravad võõraste liikide kasvu (Ntks konkurents, muudavad naha happeliseks) · Limaskestad (koosneb õhukesest rakukihist, mida kuivamise ja lühenemise eest atab viskoosne lima) katavad seedekulglat, hingamisteid, kuseteid ja suguelundeid · .... · Samal ajal hakkavad vereliistakud vigastatud kohta verehüübimisprotsessiga parandama. · Valged verelibled, mis tekivad luuüdis, kasutavad verd üksned liikumisteena, et pääseda sinna, kuhu on tunginud mikroobid. · Mitmesuguste valgeliblede reaktsioon haigustekitajatele nimetatakse immuunvas...... · Esmane immuunsus ründab kõiki haigustekitajaid ühtemoodi. (Palaviku teke, õgirakud söövad haigustekitaja ära, tapjarakud vabastavad mürgiseid aineid) · Organismis tekib põletik. · Esmane immuunsus kaitseb organismi kiirelt. Nii pea kui haigus tekib, hakkab
ELUVIIS 9 Saarmas on poolveelise eluviisiga imetaja. Tema sale, voolujooneline keha, tüürina töötav saba, ujulestadega varustatud jäsemed, tihe karvkate, mis määrituna nahas leiduvate rasunäärmete eritisega ei märgu, suletavad kuulmekäigud kõik need on kasulikud kohastumiseks eluga vees. Vees leiab ta kaitset vaenlaste eest, toitu, vett kasutab ta enamail juhtudel liikumisteena ühest kohast teise minekul. Sellest tingitult on saarma elu tihedalt seotud mitmesuguste veekogudega jõgede, järvede, ojade, rannikualadega. Saarmas on kiire ja osav ujuja. Sukeldunult võib ta ujuda kuni 100 meetrit. Kuival maal liigub ta kiiresti, kuid väsib ruttu. Eriti raske on loomal liikuda talvel kohevas lumes. Vaatamata suurele liikuvusele, jääb saarmas veekogudel siiski märkamatuks. See on tingitud ta varjatud eluviisist
annaabi.ee 
