12. Päikesekiirguse peegeldumine ja neeldumine lk 12 joonis 1 13. Päikesekiirguse jaotumine + seniit + erinevad laiuskraadid 14. Miks on ekvaatoril soojem, kui poolustel? Kuna poolustel on maa-ala suurem ja päikesekiired langevad väiksema nurga all. Ekvaatoril langevad aga kiired väiksemale alale. 15. Miks vahelduvad aastaajad ning kuidas? Põhja-ja lõunapoolkera erinev soojenemine aasra jooksul põhjustab aastaaegade vaheldumist. Maa telg on liikumistasapinna suhtes kaldu ja seetõttu valgustab päike aasta jooksul rohkem kord põhja kord lõunapoolkera. 16. Mõisted polaarpäev ja polaaröö Polaaröö- Põhjapoolusel algab polaaröö 23.septembril, lõunapoolkeral 21. märtsil. Polaaröö tähendab seda, kui 23 . septembri ja 21 märtsi vahel või vastupidi on öö. Polaarpäev- Samamoodi nagu Polaarööl ainult vastupidi. 18. Miks soojenevad veekogud ja maismaa erinevalt?
nende summa jääb muutumatuks. 17. Elastne ja mitteelastne põrge. 18. Punktmassi impulsimoment. Jõumoment. Momentide võrrand. 19. Süsteemi impulsimomendi muutumise kiirus. , kus Mi' on sisejõudude moment ja Mi on välisjõudude moment. pöördliikumise dünaamika põhivõrrand. 20. Impulsimomendi jäävuse seadus. 21. Keha liikumine tsentraalses jõuväljas. r ja dr määravad ära keha liikumistasapinna, mis on risti impulsimomendi vektoriga L= const, seega keha liikumise tasapind ei muuda oma asendit. Keha trajektoori liikumisel tsentraalses jõuväljas on tasapinnaline kõver. dS= kolmnurgas kohavektori r poolt aja dt jooksul kaetud sektori pindala. keha sektorkiirus. kepleri teine seadus
annaabi.ee 
