talitlust, kehalisi võimeid ja tugevdab tervist. (Isop, 1993). Liikumistarve on looduse poolt inimese sisse peidetud programm. Mis lapsest peale on varjamatu ja nähtav. Kasvatamise käigus õnnestub täiskasvanutel laste loomulik liikumistarve tihtipeale pöördumatult kahjustada. Tihti öeldakse lastele mõeldamatult, et kuhu sa ometi ronid, mida sa küll jooksed jms. Tulemuseks on see, et teismelisi peab liikumisele juba sundima. Liikumistarbe unarusse jätmise hinnaks on elujõuetu olek, kehv vorm, paha tuju, vilets tervis ja haigused. Vähese liikumise ohtudest arusaamine nõuab teadmisi, mõistlikku sekkumist ja tahet. Organismi seisukohast ebaotstarbekas liikumine viib tasapisi kahjustuseni. Rahuldamata liikumistarbel on omadus muunduda, taandareneda ja surmatud liikumisvajadust on väga raske elustada. (Sirel, 2005). On väga tänuväärne, et lasteaedades korraldatakse lastele trenne lasteaiapäeva raames
ühisürituse“, ajastades selle ka isadepäevale. Kuigi elamusi ei saa garanteerida, püüdsin visualiseerida edu! Peamine on, et kõik lapsed, olenemata vanusest, oskustest,võimetest saaksid osaleda ja rõõmu tunda liikumisest. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG 3 Igapäevased liigutus- ja liikumisoskused omandatakse juba varajases lapseeas. Koolieeliku liikumist käsitledes lähtume eelkõige laste suurest liikumistarbe vajadusest. Liikumisest kogetud rõõm ja eduelamused soodustavad positiivse suhtumise kujunemist igapäevasesse liikumistegevusse. Koolieelikute liikumisõpetuse keskseks ülesandeks isiksuse psühhomotoorse arengu seisukohalt on baasmotoorika liigutusoskuste väljakujundamine. 1-3 aasta vanuses toimub igapäevaste liikumisviiside ja liigutuste algoskuste omandamine; 3-7 aastastel lastel kujundatakse välja baasmotoorika liigutusoskused
annaabi.ee 
