Sead peavad pidevalt kohandama oma kehalist seisundit ja elustiili välismaailma tingimustele. Terminit "stress" oleks õige kasutada vastureaktsioonina stressoritele, s.t. stressi all kannatav siga peab bioloogiliselt reageerima, et toime tulla ähvardava ohuga. Stressireaktsioon on oma olemuselt nii kaitse- kui ka kohanemisreaktsioon, ta kindlustab kohanemise muutuvate väliskeskkonna tingimustega. Põllumajandusloomadel esinevaid stressivorme transpordi-, temperatuuri- ja liikumisstress. Geneetilised (tõug, liin, kult ) jt. pärilikud tegurid Tapasigade aretuseks tuleb valida stressikindlad tõud. Geneetiline mõju sealiha kvaliteedile hõlmab tõugudevahelist erinevust, samal ajal ka loomadevahelisi erinevusi sama tõu piires. Halotaangeen (tuntakse ka kui sigade stressisündroomi) võib põhjustada sigadel stressi. Geeni mõju on alates 1960. aastast tihedalt seostatud heleda pehme ja vesise (PSE) liha tekkega
Sead peavad pidevalt kohandama oma kehalist seisundit ja elustiili välismaailma tingimustele. Terminit "stress" oleks õige kasutada vastureaktsioonina stressoritele, s.t. stressi all kannatav siga peab bioloogiliselt reageerima, et toime tulla ähvardava ohuga. Stressireaktsioon on oma olemuselt nii kaitse- kui ka kohanemisreaktsioon, ta kindlustab kohanemise muutuvate väliskeskkonna tingimustega. Põllumajandusloomadel esinevaid stressivorme – transpordi-, temperatuuri- ja liikumisstress. Geneetilised (tõug, liin, kult ) jt. pärilikud tegurid Tapasigade aretuseks tuleb valida stressikindlad tõud. Geneetiline mõju sealiha kvaliteedile hõlmab tõugudevahelist erinevust, samal ajal ka loomadevahelisi erinevusi sama tõu piires. Halotaangeen (tuntakse ka kui sigade stressisündroomi) võib põhjustada sigadel stressi. Geeni mõju on alates 1960. aastast tihedalt seostatud heleda pehme ja vesise (PSE) liha tekkega
Temperatuuristress. Iga loomaliigi jaoks on teatud temperatuurivahemik, mis on optimaalne tema elutegevuseks. Temperatuuri järsud kõikumised tekivad organismis märgatavad muutused: kehamassi vähenemine, söödakulu suurenemine jne.Tapasigade transpordi korral tuleb võimalusel temperatuuristress viia miinimumini. Liikumisstressi all mõeldakse füüsilist pingutust: jooks, kestev kõndimine, treppidest või kaldpindasid mööda üles või allapoole minek. Liikumisstress on sagedane tapamajade puhul, mis pole projekteeritud lähtudes looma eripäradest. Lamamisvõimaluste puudumisel võib sigadel muutuda seisminegi stressoriks, näiteks pikaajalise transpordi korral. Veel olulisem on lamamisvõimaluste olemasolu sigade puhul. Sigadel ulatub füsioloogiline puhkeaeg 20 tunnini ööpäevas. Stressi vältimise võimalusi. Tapasigade stress toob endaga kaasa rea ebasoovitavaid tagajärgi: