Angerjaid on mitut liiki: harilik niitangerjas, meriangerjas, euroopa angerjas, elektriangerjas, liivaangerjas, atlandi meriangerjas, ahvangerjas, india angerjas ja ameerika angerjas. Angerjaliste seltsis on enam kui 400 kalaliiki. Teaduslikus mõttes kuulub angerjas luukalade klassi pärisluuste alamklassi angerjaliste seltsi angerlaste sugukonna perekonda angerjas. Angerjal puuduvad kõhuuimed. Selja-, päraku- ja sabauimed on sujuvalt kokku kasvanud ning rinnauimed väikesed. Tema liikumisstiil erineb suuresti ülejäänud kalade omast siugjas liikumine süvendab veelgi visuaalset sarnasust maoga, mistõttu paljud inimesed teda lausa pelgavad. Karin Valt 8.c klass 13.02.2008
täielikult tervistuda. Soodumus astmaks on aga eluaegne - elustiili rikkumine võib haiguse uuesti vallandada! ¤ Seepärast peab kodus olema puhas ja värske õhk, võimalikult vähe tolmu allikaid; seal ei tohi suitsetada ega pidada koduloomi. ¤ Inimene ei tohiks valida elukutset, kus puututakse kokku kemikaalide, loomade või mitmesuguse tolmuga. ¤ Liikumine pole astma korral mitte vastunäidustatud, vaid koguni vajalik, tuleb vaid leida sobilik spordiala ja liikumisstiil (ujumine sobib enamikule). Kui füüsiline pingutus (eriti külmas õhus) tekitab siiski astmanähte, saab seda ennetada eelneva bronhilõõgasti inhaleerimisega. Ka olümpiavõitjate seas on astmaatikuid! Astmanähte vallandavad tegurid: ¤ allergeenid: kodutolm, tolmulest, loomade karvad, kõõm, eritised, hallitusseente eosed, õietolm ka toiduained ¤ viirusinfektsioonid ¤ õhusaastus: tubakasuits, kemikaalid, tugevad lõhnad, heitgaasid ¤ teatud ravimid (nt. aspiriin)
Fibrillaarsete süsteemide biofunktsioonid: · Tsütoskelett 1. Loob raku sisekarkassi; 2. Mikrotorukeste iseeneslik moodustumine ja lagunemine, kindlustab tsütoplasma liikumise; 3. Tagab raku struktuuride ruumilise fikseerumise e ankurdamise (nt ribosoomid, mitokondrid); 4. Osaleb rakusisese transpordi kindlustamisel; 5. Tagab seosed raku erinevate osade vahel. · Viburid kindlustada rakkude liikumine keskkonnas (liikumisstiil on erinev propeller või pekslev). · Ripsmed 1. Põhiliselt on raku keskkonna muutmine (nt kingloom, kes tekitab veevoolu ripsmete abil); 2. Hingamisteede ripsepiteel; 3. Osad ripsmed võivad olla ka retseptoriteks; · Tsentrioolid raku struktuurid, mis osalevad mitoosis kui kääviniidistiku organisaatorid. Kokkuvõte: · koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses.
Fibrillaarsete süsteemide biofunktsioonid: Tsütoskelett 1. Loob raku sisekarkassi; 2. Mikrotorukeste iseeneslik moodustumine ja lagunemine, kindlustab tsütoplasma liikumise; 3. Tagab raku struktuuride ruumilise fikseerumise e ankurdamise (nt ribosoomid, mitokondrid); 4. Osaleb rakusisese transpordi kindlustamisel; 5. Tagab seosed raku erinevate osade vahel. Viburid kindlustada rakkude liikumine keskkonnas (liikumisstiil on erinev propeller või pekslev). Ripsmed 1. Põhiliselt on raku keskkonna muutmine (nt kingloom, kes tekitab veevoolu ripsmete abil); 2. Hingamisteede ripsepiteel; 3. Osad ripsmed võivad olla ka retseptoriteks; Tsentrioolid raku struktuurid, mis osalevad mitoosis kui kääviniidistiku organisaatorid. Kokkuvõte: koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses.
annaabi.ee 
