) on meil levila põhjapiiril olev metsastepija poolkõrbeliik. Levib meil kuivades, liivastes ja künklikes männikutes, nõmmedel. Kivisisaliku munad, mis munetakse 4-7cm sügavusele pinnasesse, vajavad loote arenguks soojust. Taimestikuvabad liivased alad soojenevad kiiremini ja seepärast on väiksed liivased lagendikud ja liivikud kivisisaliku sigimiseks hädavajalikud. Sõltuvalt suve temperatuurist kooruvad pojad juulis või augustis (Ernits, 1990). Kivisisalik on väikese liikumisraadiusega liik (kuni 30 m). Nõmmedel on ka rästikuid ja arusisalikke ning vaskusse. Rannikupiirkondades võib hallidel luidetel kohata kõre. Samblikud Ohtralt põdrasamblikke ja porosamblikke (Cladonia, Cladina), haruldasi liike siiski vähe. Teistest samblikest esineb käokõrvasid (Cetraria) ja näiteks tinasamblikku. Samblad Enamasti suhteliselt tavalised liigid. Soontaimeliigid Eesti Punase Raamatu andmeil on 38 nõmmedel ja liivikutel esinevat liiki ohustatud. Putukad
tasemel. (tänapäeval DNA analüüs). Positiivne: kiire, lihtne ja suht odav ja annab võrreldava resultaadi; Negatiivne: on see, et genosüstemaatika muudab kõvasti arusaama liikide põlvnemisest ja seostest, seda on inimestel raske tajuda. Klassikaline süstemaatika sureb välja. 4.) Ökoloogiline kriteerium- liigi esindajatel on koosluses kindel ökoniss. Positiivne: ökol. kriteerium käsitleb liiki keskkonnalisest aspektist; Negatiivne: suure liikumisraadiusega liikidel on raske piiritleda ökonissi. 5.) Evolutsiooniline- liigil on kindel evolutsiooni suund ja ühtne põlvnemine. Positiivne: vaadeldakse liiki ajas arenevana; Negatiivne: ühtset põlvnemist on raske tuvastada, evolutsiooni 73 suund ei pruugi olla ühene, vaid mitmeti arenev. Liigi bioloogiline terviklikkus tagatakse ristumisbarjääridega, mis jagunevad kaheks: 1.) presügootne- see siis selleks, et viljastumist ei tekiks ja 2
annaabi.ee 
