mõjuvat koormust. Mõõdukas ja regulaarne treening aitab tugevdada lihaseid, kõõluseid ja sidemeid, korrigeerida väärasid kehahoiakuid ja vabaneda vaevustest. Skeletilihased on paarislihased, mistõttu tuleb neid treenida, koormata ja lõdvestada sümmeetriliselt. Ülekoormus selgroo ühes piirkonnas mõjub ka teistele osadele, nii tekitab pikaajaline või ülemäärane õlavöölihaste koormamine ja pinge käte ja abaluu liikumispiiratuse, mis tegevuse korral tingib ka alaselja osa suurema koormamise. Igasugune asümmeetriline asend või tegevus, kui see toimub pidevalt viib tervisehäireteni, mis on tuntavad eelkõige valu, suremistunde ja tuimusena, halbadel juhtudel ka halvatusena. Lülivaheliste diskide kokkukuivamisel alanevad nii selgroo liikuvus kui ka vibratsioonitaluvus, mis on peamiseks põhjuseks, miks autojuhtidel täheldatakse sagedamini selja ja kaelavalusid, kuna lisaks pikale
Füsioteraapia eesmärk on kogu õlavöötme funktsiooni normaliseerimine. Alati ei ole peamine eesmärk täieliku liikuvuse saavutamine õlaliigeses, vaid võimalikult valutu ja funktsionaalselt piisav käeline tegevus. Kui patsiendil on tendiniit, bursiit, triggervalud, siis see ravitakse alati enne terapeutilis harjutusi. Liikumissuunad valitakse põhimõttel: kergemalt raskemale. Kõikide liikuvusharjutuste aluseks on lihaste normaalne tegevusroll ning õige humeroskapulaarne rütm! Tugeva liikumispiiratuse ning valu korral→ valuvaigistid, liigesesisesed süstid, ÕLALIIGESE REDRESSIOON→ INTENSIIVNE FÜSIOTERAAPIA Redressiooni järgselt: külmaravi, elektriravi- valu leevendamise eesmärgil, sest käsi on redressioonmanipulatsioonist valus,Godmani harjutused, aktiivsed õlaliigese liikuvusharjutused- NB! FLEKSIOON JA ABDUKTSIOON ning kõik ROTATSIOONLIIGUTUSED valu piires !!
annaabi.ee 
