3 alusel peavad need olema hästi märgataval kõrgusel ja mittepeegelduval taustal, soovitavalt heledad tähed tumedal taustal. Kasutada tuleb rahvusvahelisi märke ja tähiseid. (Riigi Teataja, 2002) Sama määruse § 9.4 alusel tuleb linnaplaanidel ja skeemidel, reisijuhtides, transpordiskeemidel ja infoteatmikes jm ära näidata ehituslike takistustega või takistuseta alad ja hooned (hotellid, muuseumid, teatrid, kinod jne) ning ratastoolikasutajatele kohaldatud ühissõidukite liikumismarsruudid. (Riigi Teataja, 2002) 1.3.3.2 Parklad Määruses ,,Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes" § 3.2 on öeldud, et avalikes autoparklates tuleb ette näha vähemalt 1% parkimiskohtadest invaautodele, kuid mitte vähem kui kaks kohta, väiksemates parklates vähemalt üks koht. Soovituslikult peaks olema 1/50 parkimiskoht või iga 2500 m2 kohta üks. Invaautodele mõeldud parkimiskohad peavad asuma hoone 14
Iga inimene saab ruumist aru erinevalt. Samas erinevate inimeste arusaamine ruumist ühtib teatud määrani kollektiivse arusaamisega ruumist. See ühisosa on paiga kvaliteet, mis tekitab ka kokkukuuluvustunnet ja mida maakasutuslikke muutusi kavandades ei tohiks olulisel määral kahjustuda. On välja selgitatud, et inimene jätab välisruumid meelde kasutades peamiselt viit elementi, nendeks on: • teed, rajad – joonelised elemendid, peamiselt ehk sagedamini kasutatavad liikumismarsruudid; inimene tajub ruumi peamiselt seal ringi liikudes. Kõik tänavad, teed ja/ või rajad ei ole ühtviisi olulised inimesele igapäevase toimimise seisukohast. • servad, barjäärid – joonelised elemendid, mis paiknevad inimeste liikumismarsruutidest eemal ja on selgelt tajutavad piirid või mõnikord ka takistused kas vaatele või liikumisele; võivad eraldada ka erinevaid tajutavaid piirkondi; • homogeensed piirkonnad – mingi iseloomuliku tunnuse alusel ühtsena tunduvad alad. Ei pea
annaabi.ee 
