arstide väärseisukohti. Individuaalsed põhjused on elamine maal, kus on vähe spordivõimalusi, motivatsiooni puudumine, ajapuudus, kukkumishirm ja paljud muud teised tegurid. Füüsilise keskkonnaga seotud takistused on ilmastikutingimused või liikumistingimuste või-vahendite sobimatus eakatele inimestele. (Vuori jt 1995: 102-104). Vananeva elanikkonna kehalise aktiivsuse ning liikumisharrastuse edendamine on tänapäeval üks olulisemaid terviseedenduse küsimusi. Kindlasti peaks muutma liikumiskultuuri struktuuri ja tegevusmalle ja arendada tervishoiu-, sotsiaal-, ja hariduspoliitikat sel määral, et vanemate inimeste terviseliikumisega seotud vajadusi piisavalt arvesse võetaks. (Vuori jt 1995: 102-104). 5 3. FÜÜSILNE AKTIIVSUS EAKATEL: KASUD JA KAHJUD Füüsilise aktiivsuse kasulikkus ja piirid sellega tegeledes. Teoreetiline osa viitab oma
transportimisel ning jääkide väljaviimisel organismist, samuti on vesi vajalik seedemahlade normaalseks funktsioneerimiseks. Et omada head, vormis keha ning olla oma kehaga (tervisega) rahul, tuleks järgida tervislikke 7 toitumispõhimõtteid, samas ei tohi unustada ka füüsilist treeningut. Õige toitumine peab olema kindlaks osaks inimese igapäevaelus 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS 2.1 Kehalise kasvatuse programm Kehaline kasvatus kui hariduspoliitika vahend kuulub liikumiskultuuri hulka ning peab kandma endas spordist täiesti erinevaid väärtusi, eesmärke, ülesandeid.. Kehalise kasvatuse missioon on juhatada noori liikumiskultuuri ja valmistada neid ette selles osalemiseks. (Noormets, 2001) Kooli õppeprotsessi peaeesmärk on noortele hariduse andmine ja teadmistebaasi loomine, et nad suudaksid oma eluga muutuvas maailmas edukalt toime tulla ning oleksid piisavalt kompetentsed leidmaks endale sobivat tööd. (Noormets, 2001)
* ökoloogia Need faktorid seletavad näiteks, miks üks vôi teine spordiala on populaarne Soomes vôi Egiptuses vôi seda, miks suur osa olümpiavôitjatest on pärit kas vähearenenud riikidest vôi madalamatest sotsiaalsetest klassidest vôi miks protestandid on vôitnud suhteliselt rohkem OM medaleid kui katoliiklased. Vaadeldes sporti arengumaade seisukohast näeme, et sport on seal ühiskonna liikumiskultuuri üks osa. Kôrgeltarenenud riikides on see spordi komponent kadunud vôi omandanud hoopis teise tähenduse (showbisnis). Käsitledes spordiorganisaatorite ette kerkivaid probleeme ja ülesandeid ühiskonnafaktorite môju seisukohalt inimeste sporditegeluse suhtes on vajalik arvestada limiteerivate faktoritega (spordiehitised jne.) ning vôimalikult paljudele ühiskonna liikmetele kättesaadavate vôimalustega
annaabi.ee 
