rääkides kõndida). Vähendada televiisori, arvuti jms kasutamise aega. Võimalusel käia lühikesed vahemaad jala, mitte bussi või autoga. Kui esineb hingeldust tuleks puhata (nt 13 trepist üles minnes). Pikaaegsel istumisel liigutada jalgu, teha võimlemisharjutusi. Uuringud on näidanud, et järjepidev jalutamine ja võimlemine on väga hea viis, kuidas hoida vererõhk kontrolli all (Alparslan ja Akdemir 2010). Koostan patsiendile liikumiskava, kus on erinevad tegevused ja erineva koormusega. Oluline on, et patsient alustaks kerge kehalise aktiivsusega ja samm-sammult koormust tõstes. Selleks palun alustada liikumispäeviku täitmist ja märkida üles ka igapäevane enesetunne. Selgitan, miks on kasulik pidada liikumispäevikut ja õpetan, kuidas seda täita. Võimalusel kasutab pulsikella, mis annab talle ülevaate oma aktiivsusest ja pulsist (Ackley jt 2017). Hinnang:
Peresid, kes on valmis tihedaks koostööks projektimeeskonnaga. Planeeritud tegevused Füsioterapeutiline tegevus: Projekti alguses: Antropomeetrilised mõõtmised (kaal, pikkus, KMI, vöö-ümbermõõt) koos individuaalse hindamisega. Kehalise koormuse test: võimekuse hindamine (6 minuti kõnnitest, kõhulihaste võimekuse määramine: “sit-up test“ 30 sek jooksul), individuaalne hindamine, mille alusel määratakse: - Individuaalne liikumiskava (millest 2 korda nädalas toimub peale tööpäeva haiglas) - Soovitused igapäevaseks koduseks liikumiseks - Enesejälgimise õpetamine eluviisi osas koos dokumenteerimisega - Iganädalane kaalukontroll Planeeritud tegevused: Dieetõe nõustamine: projekti alguses ja juhtudel, kus kaalu dünaamika ei ole soodne, on võimalik dieetõe poolt saada korduvalt nõustamist. Hinnatakse
annaabi.ee 
