Üks esimesi paaristantse Eestis oli valsi vanem kuju labajalavalss. Labajalavalssi tantsitakse täistallal ning kehahoiak on väärikas. 18. sajandi teisel poolel ilmusid Eestisse valsi eri liigid (nt hosper, aleksandra-valss), mis olid välja kasvanud austria, tsehhi ja saksa rahvatantsudest. 19. sajandi teisel poolel lisandusid neile polka, reinlender, galopp, masurka, krakovjakk. Tantsudele on iseloomulik nn suletud vorm, kus on kindlaks määratud tantsijate arv, paigutus ning liikumisjoonis. Kontratantsud kujunesid inglise rahvatantsude põhjal ning said 17. -18. sajandil väga armastatuks ka Euroopa kõrgemas seltskonnas. Eestis hästi tuntud kontratantsude rühm on ingliskad, kus tantsijad paiknevad kahes vastamisi viirus, mis liiguvad teineteise poole ja tagasi. Mõnikord tantsijad põimuvad ja kätlevad, vahetavad kohti ning pöörlevad käevangus. Kadrill (hisp k cuadrillo väike väljak) oli 18.-19. sajandi Euroopas üks populaarsemaid tantse
hakkab. · Töö näitlejatega, mille tulemusel valmivad rollid ja pannakse paika tegelaste suhted · eri komponentide kokkupanek hoolitseb selle eest, et lavastuse erinevad osad moodustaks terviku 35. Millal ja kuidas tekkis lavastajateater? 19. ja 20. sajandi vahetusel 36. Mis on misanstseen? Misanstseen on näitlejate paiknemine ja liikumisjoonis laval 37. Mis on stsenograafia? Millised on lavakujunduse funktsioonid teatris? Stsenograafia ehk lavakujundus. Ülesanded: · luua lavastuse füüsiline keskkond ja visuaalne ilme · viidata tegevuse ajale ja kohale · luua näitlejale laval liikumise võimalused 38. Mis on väline, mis sisemine rezii? · Väline rezii lavastaja aja- ja ruumisuhete vormimine nt
annaabi.ee 
