on suur pinge. Pinge tõttu võib tekkida müosiit (lihasepõletik), ganglion (kooljaluu), polüartriit (mitme liigese põletik), spondüliit (selgroopõletik). Nende haiguste tõttu tekkivad valutunned, ning väga tihti ka raskusek mängimise ajal, piiratud mänguvõimed. On selge, et haigused, mis on seotud muusikute professioneelsete tegemistega puudutavad esialgu inimese liikumis süstemi. Võib olla üks kõige levinuid haigus paljude muusikute seas on liikumishäire, või teiste sõnadega – kordinatsiooni neuroos. Enamasti piinlevad pianistid, viiuldajad, trompetistid, löökpillimängijad ja dirigentid. Sellele haigusele on omane kordinatsiooni häire liikumise, või siis oma professionaalse tegemise ajal. On olemas ka nii öelda huulte liikumishäire (huulte kordinatsiooni neoroos), mis omane puhkpillimängijatele. Professionaalsed liikumishäired (дискинезия) tekkivad enamasti juba
· Muutuste tulemusena liigub eakas ebakindlalt, sageli sihitult, komistab ja võib kukkuda. Tegevusjuhised: · Kujundada elukeskkond võimalikult ohutuks, kõrvaldada ohtlikud või liikumist takistavad / raskendavad esemed, vajadusel paigutada ruumi liikumist toetavad abivahendid. · Seada voodi kõrgus vastavalt eaka vajadustele. · Hoolitseda, et eakal oleks mugav riietus ja libisemiskindlad ning hästitoetava tallaga jalanõud. · Varustada eakas liikumishäire raskusastmele vastava ja talle sobilike liikumise abivahenditega ning õpetada neid kasutama. KROONILISE PSÜÜHIKAHÄIREGA EAKAGA SUHTLEMINE Kroonilise psüühikahäirega eakaga suhtlemist mõjutavad ennekõike järgmised eespoolkirjeldatud vananemisega kaasnevad muutused ja neist tingitud probleemid: · eaka tunnetus ja taju võivad olla muutunud; · eaka mõtlemine võib olla muutunud;
(basaalganglionide) kahjustusest tingitud kliiniline sündroom. Parkinsoni tõve kliinilistele avaldustele eelneb pikaajaline prekliiniline periood, kuni dopamiini tase langeb 20%-ni normaalsest, mil avalduvad kliinilised nähud. Peamised avaldused Motoorsed: hüpo- ja bradükineesia - liigutused kohmakad ja aeglased, liigutuste kiirus ja ulatus vähenevad, korduvatel liigutustel tekib takerdumine. Hüpokineesia esineb kõigil parkinsoni haigetel ning on kõige olulisem liikumishäire tekitaja rigiidsus - väljendub lihasjäikusena: vastusena jäsemete liigutamisele on tuntav lihastoonuse tõusust tingitud vastupanu ja rütmiline nn 'hammasrattafenomen', mis korduval liigutamisel süveneb. treemor - e värin on kõige nähtavam sümptom, kuid ei esine kõigil esmase nähuna. Tavaliselt tekib värin ühes käes ja seejärel jalas ning edaspidi kandub ka teise kehapoolde. Vahel on tuntav ka nö sisemine värin
annaabi.ee 
