· Topograafiline ehk kirurgiline anatoomia. - käsitleb organeid, mitte elundsüsteemide vaid keha piirkondade kaupa. Uurides elundite asetust ja omavahelisi suhteid organismis. · Plastiline anatoomia. - käsitleb keha välisvormi selle muutumist seoses keha asendi ja liigutustega. 2 väljundit meditsiiniline ja esteetiline. · Dünaamiline anatoomia. - tegeleb põhiliselt liikumisaparaadiga. · Patoloogiline anatoomia. - uurib elundite haigulikke muutusi. · Tüüp anatoomia. - uurib elundite põhitüüpe ja varieeruvust (neerud, maks). · Ealine anatoomia. - uurib organismi ja elundite ealisi muutusi. Anatoomia ajaloost. Anatoomiaga hakati tegelema 5. sajandit e.m.a. , siis lahati loomade laipu. Üks
luude tugevus. Lihasmassi suurendamine nõuab vastupidiselt spetsiaalset jõutreeningut (ibid., Liikumise tähtsus tervisele). 1.2 Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud organismile Ilma spordiga tegelemata ei saa süda küllaldaselt eluks vajalikku hapnikku, mis omakorda kahjustab organismi. Liikumisvaegus võib tulevikus viia paljude vigastuste ja haigusteni, mis on seotud südame ja vereringega, aktiivse ja passiivse liikumisaparaadiga, ainevahetusega, kesknärvisüsteemi ja vegetatiivse närvisüsteemiga jne (Jalak, Rein 2013: 61). Liikumisvaegus võib tulevikus suure tõenäosusega tekitada ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastumist, rasvumist, podagrat jm. See põhjustab kavastupidavuse ja 6 lihasjõu vähenemist, lihasmassi ja veresoonte toonuse langust, luude fosfori ja
neuroblast) – või neurogliia (<- spongioblast) rakuks Tuuma- ehk mantlitsoon (F10-13) - eelmisest väljaspool - sellest areneb aju hallaine, mille koostises on alati neuronite kehad ja mis esineb mitmel kujul: võrgutüüp tuumatüüp kooretüüp - paralleelselt morfogeneesiga toimub siin ka närvirakkude spetsialiseerumine: ühed neuronid astuvad kontakti soomaga – meeleelundeid sisaldav keha väliskatte ja liikumisaparaadiga teised astuvad kontakti vistseraga – siseelundite, nääremete soontega, st organismi sisemuses paiknevate elunditega kontakt võib olla sensoorne (aferentne) või motoorne (eferentne) kujuneb välja 4 funktsionaalset tsooni, mis säilivad ka hiljem 1. Somatosensoorne tsoon (F10) alaarplaadi piirkonnas dorsaalselt 2. Vistserosensoorne tsoon (F11) alaarplaadi piirkonnas dorsaalselt 3