samas on ka asendustöötaja värbamine ja väljakoolitamine väga kulukas. Mis on sagedasemad õnnetuse põhjustajad ning kuidas saab ennetada tööõnnetusi toitlustussektoris: 1. Libastumised, komistamised ja kukkumised. Kõige sagedam tööõnnetus toitlustussektoris, õnnetuse põhjuseks on sageli vee, õlide või toidujäätmetega libedaks muutunud pinnad. (Ennetamiseks, kasuta alati asjakohaseid jalanõusid; tee liikumisalal nõuetekohaseid hooldustöid) 2. Lõikevahendid ja noad. Enamasti saadakse neid kas puhastamisel või nendega töötamisel. ( Ennetamiseks, tuleks kindlasti valida töö jaoks sobiv nuga, noad peavad olema teravad ja kindlas noahoidikus, pesta neid ükshaaval) 3. Põletused. (Tuleb hoiatada kliente ja kaastöötajaid kuuma taldriku eest, kasutada tuleb kuumade taldrikute või vedelike transportimisel käru, alati tuleb kontrollida, et poti
Müra tekitavad majast mööda sõitvad autod, arvuti ja läheduses teostatavad aiatööd, milleks kasutatakse mõnd masinat, mis tekitab kõvemat müra. Kõige vähem ohtlikud ohutegurid on ruumis kukkumisoht ja õhuniiskus, mõlemat on hinnatud vähese riskitasemega (1). Kuna toas on seade, mis töötab hääletult ning ise reguleerib niiskustaset, pole ruum liiga niiske ega kuiva õhuga ja ei sega õppetööd mingil määral. Samuti on ka kukkumisoht väga minimaalne, kuna põrandal, liikumisalal, pole liikumist takistavaid esemeid, puuduvad lahtised juhtmed, augud, vaip jms. 8 KOKKUVÕTE RISKIANALÜÜSIST Kokkuvõtvalt võib öelda, et antud juhul kodustes tingimustes õppijal on tööks head tingimused, mis ei tekita ta tervisele ega psüühhikale suurt ohtu. Enamus tööks vajalikke nõudmisi on täidetud, et ohutegur oleks võimalikult väike. Mõned vead, nagu näiteks
annaabi.ee 
