taju keskustesse Mis on näiv liikumine? Kuidas see ajus tekkida võib? Näiline liikumine ehk (stroboskoopiline liikumine e. phi - fenomen) tekib kui kaht lähestikust punktvalgusallikat lülitatakse sisse ja välja 30 - 200 ms ajavahemiku sees. Liikumise järelefekt seisva stiimuli näiv liikumine liikumisele adapteerumise järel Illusoorne liikumine tunnuste aistimisviiviste erinevustest tingitud liikumisaisting Stroboskoopiline liikumine järjestikuliselt nihutatud staatiliste stiimulite näiv liikumine Indutseeritud liikumine fooni liikumise omistamine objektile Otsene taju ja kehastustunnetus Mille poolest erineb otsese taju lähenemine konstruktivistlikust lähenemisest? Otsene taju: · Alt-üles suunaga · Toimib heade tingimuste puhul · Sisemist representatsiooni ei peeta oluliseks · Ei tunnista mälu vajalikkust
et liigutasime oma silma paremale. Efekt reetinal on sama, et tajuksime õigesti kas toimus objekti liikumine või mitte, arvutab aju maailma tajudes enda silmaligutused reetina muutuste hulgast maha. Mis on näiv liikumine? Kuidas see ajus tekkida võib? - Liikumise järelefekt – seisva stiimuli näiv liikumine liikumisele adapteerumise järel - Illusoorne liikumine – tunnuste aistmisviiviste erinevustest tngitud liikumisaisting. Harilikult ajalised nihked tajusüsteemis tekitavad liikumisaistingu. Info tugevama kontrastiga servaest jõuab ajju kergemini kui heledama kontrastiga servadest. Nägemine tõlgendab seda liikumisena - Stroboskoopiline liikumine – järjestikuliselt nihutatus staatiliste stiimulite näiv liikumine - Indutseeritud liikumine – fooni liikumise omistamine objektile - Tavaline liikumine tekib samamoodi nagu nihkest tajusüsteemis. Ühest vaateväljast jõuab
annaabi.ee 
