ilmus tema ladinak-ne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära Johann Wilhelm Krause-Toomemäele ja selle jalamile püstitatud ülikoone hoonete projekteerija,hiljem ülikooli prf, arhitekt. Johann Christoph Petri- rahvasõbralik haritlane, kritiseeris pärisorjust oma raamatus "Eestimaa ja eestlased"(1802). Janis Cimze-Juhtis Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminari. J.V. Jannsen- Koolmeister,rahv. Liikumese juhte.Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele,1857 Perno Pm Johann Köler- Eesti haritlane ja maalikunstnik, leidis teenistuse Venemaal. Etendas rahvusliku liikumises suurt rolli Juhan Leinberg-Jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik, 1854 loobus kõigest, hakkas pidama palvetunde. Tugines oma jutlustes Vanale Testamendile, seadis sihiks rahva päästmise raskest maj. Olukorrast usu kaudu. Maltsveldi liikumise algataja
saj tuntuim Tallinnas tegutsenud, Reinimaalt pärist maalikunstnik. Janis Cimze-Juhtis Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminari. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde, andis välja lehte Marahwa NäddalaLehte. Kreutzwald- Eesti kirjanik ja arst,andis välja ajakirja, tema peateosed olid "Kalevipoeg", "Eesti rahva ennemuistsed jutud" Johann Voldemar Jannsen- Koolmeister, rahv. Liikumese juhte.Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 Perno Postimees Friedrich Reinhold Faehlmann- Arst, lõi 1838 Õpetatud Eesti seltsi, lõpetas Kalevipoja, hiljem sai TÜ eesti keele lektor. Johann Köler- Eesti haritlane ja maalikunstnik, leidis teenistuse Venemaal. Etendas rahvusliku liikumises suurt rolli. Philipp Karell- Eesti arst, sai Nikolai I ja Aleksander II ihuarstiks, etendas hiljem rahvuslikus liikumises suurt rolli.
annaabi.ee 
