Direktiivid kõige olulisemad õigusaktid ELi liikmesriikide seadusandluse lähenemisel , neid loetakse ka liidu sotsiaalpoliitika üheks põhiallikaks. Neid annab Euroopa Nõukogu või tema delegatsiooni alusel Euroopa Komisjon. Direktiivid pole vahetult kohaldatavad ja direktiivi kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki, mitte aga selle saavutamise meetodeid ja vahendeid, need valikul on liikmseriik vaba. Otsused ELi üldaktid, need on suunatud konkreetsetele subjektidele (riigile, organisatsioonile, ka üksikisikule) ja loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Neid kasutatakse eelkõige mitmesuguste konkreetsete majanduspoliitliste eesmärkide saavutamiseks ja nad on siduvad ja kohustuslikud adressaadile. Soovitused ja arvamused väljendavad ELi institutsioonidemseisukohti
Raamotsuse preambulas erand p. 12. Lisaks preambula p. 13. Euroopa Kohus: Radu, Melloni jt lahendites on kinnitanud, et juhinduda tuleb vastastikusest tunnustamisest ja usaldusest, inimõiguste järgimist kahtluse alla ei seata. (Meenuta õigusalase koostöö seminari slaide). Isiku tervislikku seisundit, perekondlikke asjaolusid jms vahistamismääruse regulatsioon arvesse ei võtta. Vahistamismäärust täitev liikmseriik ei saa proportsionaalsuse kaalutlusel keelduda vahistamisest, seda saab teha ainult taotlev riik. Võiks olla võimalus ksida taotlevalt liikmesriigilt infot või tagatisi, kui on kahtlusi inimõiguste rikkumiste osas. Europa vahistamismääruse abil teisest riigist vahistatud isikuid ei vabastata enam tõenäoliselt kohtueelses menetluses vahi alt, kuna samas riigil elukoha puudumise tõttu „võivad nad hakata menetlusest kõrvale hoiduma“.