15. Mis on võnkeperiood? Ajavahemik, mille jooksul sooritatakse täisevõnge 16. Mis on tasakaaluasend? Pendli asend, kus pendel seisab paigal 17. Mis on amplituudasend? Asend, mil pendli koormis pöördub tagasi. 18. Mida nimetatakse kiiruseks? Tähis, mõõtühik? Füüsikaline suurus, mis võrdub teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega.Tähis v,mõõtühik 1 m/s, 1 km/h jne. 19. Võrdle sirg- ja kõverjoonelist liikmist Ühe trajektoor on sirge, teise oma pole 20. Mida nimetatakse trajektooriks? Joon, mida mööda liikub keha punkt 21. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? Keha asukoha muutumist teiste suhtes.
Mehaanika Remi Volens KP2-10 Juhendaja: Ain Toom Kuressaare Ametikool Mehaaniline liikumine ehk keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse möisteid: 1. Trajektoor 2. Teepikkus 3. Ajavahemik ehk aeg 4. Kiirus Trajektoor joon, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikmist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkus trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Tähistatakse tähega t. Keha kiirus füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v = s/t Kiiruseühiku saamiseks tuleb jagada pikkuseühik ajaühikuga. (1 m/s; 1 cm/s; 1km/min; 1 km/h) Ühtlane liikumine keha kiirus ei muutu
kollektiivsel tööl. Majandustegevust tuleb planeerida ja reguleerida. Külluseühiskond, kus puudub vaesus, viletus ja ebavõrdsus. Markism: kapitalistidelt tuleb haarata poliitiline võim ja kehtestada proletariaatide dikatuur. Tootmisvahendid kuulutatakse riigi omaks, puuduvad klassis ja eraomand. 14.Romantism levis 19 saj I poolel. Tunnused: esiplaanil on tunded; huvi looduse vastu; huvi keskaja vastu; huvi kaugete eksootiliste maade vastu. Huvi mineviku vastu süvendas rahvuslikke liikmist. 15.Rahvuslik liikumine- alistatud rahva võitlus võõrvõimu vastu Etapid: -Rahvuskultuuriline liikumine e eliidi liikumine -Ideed jüudsid haritlaskonna laiematesse ringkondadesse(üliõpiladed, kooliõpetjad) -Seltsiliikumine -Poliitiliste erakondade loomine, võitlus rahvahariduse edendamise eest(kultuurirahvus) -Võitlus oma riigi eest 16.Revolutisoonid 1848- Berliin, Pariis, Budabest, Rooma
Taimerakkudes on ka vakuoolid ning nad on ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. See võimaldab rakul kasvada ja areneda. Kesta läbivad poorid, mis võimaldavad mitmetel ainetel kesta vabalt läbida. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus väheneb ja poorid ahenevad. Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on oluline roll tugikoe rakkudel. Pljudel taimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse (sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta
Taimerakkudes on ka vakuoolid ning nad on ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. See võimaldab rakul kasvada ja areneda. Kesta läbivad poorid, mis võimaldavad mitmetel ainetel kesta vabalt läbida. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus väheneb ja poorid ahenevad. Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on oluline roll tugikoe rakkudel. Pljudel taimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse (sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised