Tüüpiline näide oleks situatsioon, kus lähtuvalt inimese vanusest aastates peame me järeldama, kas tegu on noore inimesega (näiteks, et arvutada mingit terviseriski). Küsimuse lahendamiseks vajame hulga "noor" definitsiooni. On ilmne, et nooremad kui 20-aastased inimesed võib sellesse hulka paigutada pikemalt mõtlemata, samamoodi nagu võib hulgast välja jätta üle 40-aastased inimesed. Vanusevahemik 20-40 a. on lood pisut keerukamad. Siin ongi abiks hägus hulgateooria, mis lubab liikmesusele anda kõiki väärtusi nulli ja ühe vahel, viimased kaasa arvatud (vt. joonis 1). Erinevalt klassikalisest hulgateooriast kus peale kuuluvuspiiri kindaksmääramist tuleb meil tegeleda olukorraga, kus päev vanem inimene arvatakse noorte hulgast välja, võimaldab hägus hulgateooria sujuvat siiret kuuluvusest mittekuuluvusse, mis on ühtlasi paremas kooskõlas üldise ettekujutusega nooruse mõistest. Hägusaid hulki võib esitada järjestatud paaride hulgana
Tüüpiline näide oleks situatsioon, kus lähtuvalt inimese vanusest peame järeldama, kas tegu on noore inimesega . Selleks vajame hulga “noor” definitsiooni. On ilmne, et nooremad kui 20-aastased inimesed võib sellesse hulka paigutada pikemalt mõtlemata, samamoodi nagu võib hulgast välja jätta üle 40- aastased inimesed. Vanusevahemik 20-40 a. on lood pisut keerukamad. Siin ongi abiks hägus hulgateooria, mis lubab liikmesusele anda kõiki väärtusi nulli ja ühe vahel. Erinevalt klassikalisest hulgateooriast kus peale kuuluvuspiiri kindaksmääramist tuleb tegeleda olukorraga, kus päev vanem inimene arvatakse noorte hulgast välja, võimaldab hägus hulgateooria sujuvat siiret kuuluvusest mittekuuluvusse. Kuuluvuse määramiseks toome sisse liikmesfunktsiooni μ A ( x) = f ( x), 1 kui x kuulub A-sse ja 0 kui ei kuulu. Hulgateooria on must-valge, kas kuulub või ei kuulu.
annaabi.ee 
