Eestit, Lätit ja Leedut sõlmima mittekallaletungi pakti. Sellega toodi Balti riikide territooriumidele NSV Liidu sõjavägi. Ainsa riigina keeldus paktist Soome, kelle vastu NSB Liit alustas 1939. aastal Talvesõda. NSV Liidu vastase välksõja läbiviimiseks koostati Saksamaal Barbarossa plaan, mille järgi piirati ümber Leningradi linn ja jõuti Moskva linna lähistele. 1941. a. suvel kujunes Hitleri vastane koalitsioon, mille liikmesriikideks olid SuurBritannia, Nõukogude Liit ja USA. Sõjasündmused Euroopas lõppesid 8.mai 1945, Saksamaa kapituleerumisega. 2. Leia järgnevast loetelust 6 riiki, mis olid juuniks 1941. Saksamaa poolt okupeeritud. Poola, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra 3. Nim. territooriumid, mis liideti Saksamaaga enne sõja puhkemist. Austria, Tsehhoslovakkia 4. Ajaloolised isikud: USA president 1933-1945: Roosevelt NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP : Molotov
8 päeva enne NSV Liidu - Saksamaa sõja algust 14.06.1941 viis Nõukogude okupatsioonivõim Eestis läbi esimese massiküüditamise. Nõukogude Liidu vastase välksõja läbiviimiseks koostati Saksamaal Barbarossa plaan, mille järgi piirati ümber Leningradi linn ja jõuti Moskva linna lähistele. 7.12.1941 astus Teise maailmasõtta Saksa liitlane Jaapan, kes ründas USA Pearl Harbori mereväebaasi Havai saarestikus. 1941 aasta suvel kujunes Hitleri vastane koalitsioon, mille liikmesriikideks olid Suurbritannia, NSV Liit ja USA. Murrang teises maailmasõjas Saksamaa kahjuks toimus 1943 aastal Stalingradi lahingus ning Põhja-Aafrikas, kus UK ja USA väed sundisid Saksamaa kapituleeruma. Viimase katse pöörata sõjaõnne idarindel tegi Saksamaa väejuhatus Kurski lahingus 1943 aasta suvel. Teine rinne avati UK ja USA vägede poolt Normandias Prantsusmaal 06.06.1944. 1944 aasta suvel jõudsid Punaarmee väed taas Eestisse, kus lõppes Saksa okupatsioon ja algas Nõukogude okupatsioon
Kokkuvõte I maailmasõjast, Vene revolutsioonist, Venemaa kodusõjast ja Eesti Vabariigi iseseisvumisest I maailmasõda algas 1914. aastal ja lõppes 1918. aastal. Sõja ajendiks oli Franz Ferdinandi tapmine. Sõjas osalesid Saksamaa ja Prantsusmaa. Saksamaa liikmesriikideks olid Austria Ungari ja Itaalia ning Prantsusmaa liikmesriigid olid Suurbritannia ja Venemaa. Sõditi sellepärast, et sooviti paremat majandust, toimus võistlus maailma ümberjaotamise pärast ning olid suurriikide vastuolud. Vene revolutsiooni eelduseks oli see, et I maailmasõda tekitas riigis majandusliku laose, riigiaparaadi lagunemise ning sotsiaalsete pingete kasvu rahva hulgas. 1917 a. veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused (rahvas rüüstas poode), steigid,
ametlikud keeled, võeti vastu 1958.aastal. Sellega kehtestati ühenduse ametlikeks ja töökeelteks hollandi, itaalia, prantsuse ja saksa keel, mis olid tol ajal liikmesriikides räägitavad keeled. Euro Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999. elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. Sularahana tuli euro käibele 1.jaanuaril 2002. Eestis tuli euro ametliku valuutana käibele 1. jaanuaril 2011. Euroalast väljaspool asuvateks Euroopa Liidu liikmesriikideks on Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Poola, Rootsi, Rumeenia, Taani, Tsehhi, Ungari ja Ühendkuningriik. Eesti Euroopa Liidus Eesti esitas ametliku taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks 1995. aastal. 1998.aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ja 2003.aastal viidi läbi referendum. 1.mail 2004 sai Eestist Euroopa Liidu liige. Eestil on kuus esindajat Euroopa Parlamendis: Tunne Kelam, Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Indrek Tarand, Ivari Padar ja Vilja Savisaar-Toomast.
õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad jagatud väärtustel nagu õigusriik, transparentne ja hea valitsemine, inim- ja vähemusõiguste austamine, turumajandus ja säästev areng. Otsustati, et neil riikidel on ka eristaatus kahepoolseis suhetes EL-iga. Püüeldes õigusruumi ühtlustamise poole Euroopas, aitab EL kaasa piiriäärsete riikide arengule, tagamaks
Holland, Belgia, Luxemburg. Liidu loomise põhjuseks oli Tsehhoslovakkia valitsuse 81 kommunismitseerumine. 1955 liitus sellega SLV ja Itaalia. Seda hakati nimetama Lääne-Euroopa Liiduks ehk WEU. Sellest on tänapäevaks kujunenud Euroopa Liidu (EL) sõjaline organisatsioon. 1951 Söe ja Terase Liit. Liidu loomise idee tuli Prantsusmaa välisministrilt Robert Schumanilt. Lepingud jõustusid 1952, liikmesriikideks olid SLV, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luxemburg. 25.05.1957 Rooma lepingud (jõustusid 1958) - moodustati kaks majandusühendust: Euroopa Aatomienergia Ühendus ja Euroopa Majandus Ühendus ehk Ühisturg. 1967 sõlmiti uued lepingud, millega liideti omavahel Söe ja Terase Ühendus, Euroopa Aatomienergia Ühendus ja Euroopa Majandus Ühendus. Lõptulemuseks oli Euroopa Ühendus. Suurbritanniat ei olnud liitu võetud, sest kardeti, et sealt kaudu hakkab oma mõju avaldama USA.
annaabi.ee 
