rahvusriigi valitsus(t)e ja Euroopa Komisjoni vahel; 3. sammas koostöö justiits ja siseküsimustes: leping lõi Euroopa (Liidu) kodakondsuse. Amsterdami leping 1997 kirjutati alla, jõustus 1999 dets-s: Seoses Kesk-ja Ida-Euroopa vabanemisega tekkis vajadus suurema liidu juhtimiseks. Tuli ümber vaadata 12 liikme struktuur 20 riigi suunas, kavand Institutsioonilisi muutusi, mis pidid tagama EL laienemise järgse efektiivsuse kui ka demokraatia arendamise. 1996/1997 toimusid liikmesr valit-vaheline konverents Torinos,eesmärgid järgmised: A. valmistada ette uute Ida-Eur post-kommun riikide vastuvõtuks. B. tuua liit kodanikele lähemale, sest Brüsseli instituts-s ilmnes võõrandumine. C. Suur hulk muid muudatusi, sealhulgas poliitiliste põhiõiguste kinnitamine, kaotatakse võimalik diskrim. soo, rassi, usu, puuete, ea, etnilise päritolu alusel. D. Asüüli, immigratsiooni ja EL välispiiride kontrolli küsimused lähevad riikide-ülesest sfäärist üle
aastaks 2020 151 miljoni tonnini ja linnuliha osatähtsus liha kogutarbimises 40%-ni. 1996. a suurenes linnuliha tarbimine maailmas sedavõrd, et see möödus veiseliha tarbimisest ning 2010. aasta paiku on oodata, et linnuliha saab maailmas sealiha ees kõige enam tarbitavaks lihaliigiks. 50 KALAKASVATUSE ERIALA Linnuliha tootmine Euroopa Liidu liikmesr iikides oli 2002...2006.a keskmiselt 10,9 miljonit tonni aastas. 2007.a prognoositakse toota 11,1, 2012.a 11,5 miljonit tonni linnuliha. Linnuliha tarbimise prognoos Euroopa Liidu liikmesriikides sellist suurt kasvu nagu maailmas ei näita. Kui 2006. a tarbis Euroopa kümnes vanas liikmesriigis iga elanik keskmiselt 25 kg linnuliha, siis 2012.a võib see ulatuda 27 kilogrammini. Samas proportsioonis toimub linnuliha tarbimise kasv ka uutes
annaabi.ee 
