ning peagi sai ta ka sõltumatuks ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Mõõgavendadele sai saatuslikuks lahing leedulastega aastal 1235. kui ordu kaotas palju vendi ning arvatavasti sellepärast otsustati see liita Saksa orduga. Alates liitmisest saadi uus nimi Liivi ordu. Eesti oli oluline kaubanduskeskus, kuna kuulus kaubanduslikku ja poliitilisse liitu Hansa liit. Siin olid idakaubandust monopoliseerivad Hansa linnad Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Liidu eesmärk oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks. Hansa liit andis Eestile võimaluse oma kaupu eksportida ning saada ise neid asju, mida polnud siin saada. Võõrvallutuse järjel tekivad Eesti aladele, praeguseks kõige suuremad, linnad. Linnaks saamiseks oli vaja linnaõigust, mis saadi vanemalt ja suuremalt linnalt. Kokku sai keskajal linnaõiguse üheksa linna. Nende kõikide nimetused aga erinesid palju tänapäeva omadest.
Lõuna- Eesti rahvariietes võib kohata läti ja vene mõjutusi, Põhja-Eestis levisid soome-, vene- ja vadjapärased mõjud. 3. Olulisemad liikuvad pühad Eesti rahvakalendris on ülestõusmispühad, vastlapäev, suur neljapäev, suur reede, emadepäev, isadepäev, advent. 4. Hansa Liit oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia- maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu eesmärgiks oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks ning kontrollida Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest. Hansa Liidul oli ka kultuuriline mõjuvõim-liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule nagu arhitektuur ja maalikunst, käsitööoskuste levikule, mõjutas kirjakeelte arengut ja loodi Rostock'i ülikool. Tänu Hansa Liidule on Eesti kultuuripärand mitmekesisem ning eriti tugevaid mõjutusi sai arhitektuur. Veel
Sellised hanse'd arendasid oma liikmete huvide kaitseks suhteid teiste linnade kaupmeeste ühendustega. Olulisimaks linnaks sai Lübeck kui sõlmpunkt Põhja- ja Läänemere vahel. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk- järgultHansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: 1. Kaupmeeste Hansa kuni u. 1350. aastani 2. Hansalinnade arengu kõrgpunkt 14.-15. sajandil 3. Langus 15.-17. sajand Liidu juhtimine Hansa Liidu eesmärgiks oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks. Enamuse oma eksisteerimise ajast oli Hansa Liit jagatud piirkondadesse: vendi(on piirkond Holsteinist Mecklenburgini), Saksimaa, Pommer ja Brandenburg koos Lübecki kui oma esindajaga; Vestfaal, Preisimaa ja Reini jõe äärne ala koos Kölni ja hiljem Dortmundiga; Läti, Gotlandi ja Rootsi ala koos Visby ja hiljem Riia kui selle ala keskusega. Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi
annaabi.ee 
