Sarnaseid hägusaid hulki, mille tuum moodustub rohkem kui ühest elemendist, nimetetakse hägusateks intervallideks. Rakendustes kasutatavad hägusad hulgad ongi enamasti hägusad numbrid või intervallid. Tihti on kasutusel tükati lineaarsed standartsed funktsioonid nagu trapets- ja kolmnurkfunktsioon. Trapetsikujuline liikmesfunktsioon (9) on määratud nelja parameetriga a b c d, kusjuures a = min(supp(A)), b = min(core(A)), c = max(core(A)), d = max(supp(A)) (joonis 2). Kolmnurkne liikmesfunktsiooni saab käsitleda trapetsikujulise liikmesfunktsiooni erijuhuna (b = c). 1.0 0.8 µA(x) 0.6 hgt (A) 0.4 0.2 0 a b c d x core (A) supp (A) Joonis 2. Trapetsikujulise hägusa hulga alus, tuum ja kõrgus
aastased inimesed. Vanusevahemik 20-40 a. on lood pisut keerukamad. Siin ongi abiks hägus hulgateooria, mis lubab liikmesusele anda kõiki väärtusi nulli ja ühe vahel. Erinevalt klassikalisest hulgateooriast kus peale kuuluvuspiiri kindaksmääramist tuleb tegeleda olukorraga, kus päev vanem inimene arvatakse noorte hulgast välja, võimaldab hägus hulgateooria sujuvat siiret kuuluvusest mittekuuluvusse. Kuuluvuse määramiseks toome sisse liikmesfunktsiooni μ A ( x) = f ( x), 1 kui x kuulub A-sse ja 0 kui ei kuulu. Hulgateooria on must-valge, kas kuulub või ei kuulu. Hägusate hulkade omadused: Hägusaid hulki mille kõrgus on võrdne ühega nimetatakse normaalseteks. Hägusa hulga tuum on universaalhulga X mittehägus alamhulk. Hägusa hulga alus on universaalhulga X mittehägus alamhulk Kui hägusa hulga alus on lõplik hulk, nimetatakse seda kompaktseks aluseks.