,,Meister ja Margarita" M.Bulgakov 1.,,Ega inimest ei tee kirjanikuks see, et tal on liikmepilet, vaid see, mida ta kirjutab." Teose lõpu poole, kui Woland tahtis oma tõlkijaga ja kassiga minna ühte restorani, kuhu oli kutsutud vaid teatud tuntud kirjanikud, kellel olid liikmepiletid, kuid ta ei saanud sisse, sest tal polnud seda nn. ,,liikmepiletit". Tekkis küsimus, et miks Woland ei tohi sisse minna, kui tema oleks kirjanik. Rohkem loeb see, millest kirjanik kirjutab. Ent teinekord mängib vaid nimi olulist rolli. Tuntul kirjanikul on palju rohkem võimalusi, kui neil, keda vähem tuntakse, sest vähemtuntud kirjanikel ei anta võimalustki ennast tõestada. ,,Käsikirjad ei põle" See tähendab seda, et kuigi sa võid kirjutada raamatu nt. käsikirjas, ent kuigi sa otsustad selle ära põletada, siis jääb ikkagi mingi märk maa peale
Neid ei yahetud sisse lasta. Kui Peemont end kassinäoga meheks muutis ei olnud uksehoidjal põhjust neid enam takistada.Poes hakkas kassinäoga mees mandariine, sokolaadi ja heeringaid sööma. Korovjev pidas Peemonti kaitseks maha kõne. Kassinäoga mees valas kondiitrileti bensiiniga üle ning see lahvatas iseenesest põlema.Hetk hiljem olid nad juba Gribodjedovi tädi maja juures. Sealne uksehoidja ei tahtnud neid kirjanike restorani lasta, sest Korovjevil ja Peemontil polnud liikmepiletit. Ometigi said nad kohvikusse, sest Artsibaldovits kutsus nad isiklikult sisse. Neile pakuti parimat teenindus. Paraku ei kestnud meeldiv olukord kaua, sest kroonikareporter Boba Kandalupski hakkas tulekahjust sosinal madam Petrakovale rääkima.Peagi tulid sisse 3 revolvritega meest, kes Peemonti ja Korovjevi pihta tule avasid.Kassi priimusest tõusis tulesammas tekitades järjekordse tulekahju. Kahekümne üheksas peatükk: Meistri ja Maragarita saatus on otsustatud