rahvusvahelisele kohtule laluvad kõik mereõiguslikud küsimused......?? Alalised kohtud konkureerivad vahekohtutega. Mis osas? - Probleemiks alalises Haagis on 15 kohtunikku, 1 on venelane, Hamburgis 21 kohtunikku, ainult 1 venelane. Arbitraaz moodustatakse 5 liikmest 1 poolt nimetab 2, teine pool nimetab 2 ja peakohtunik valitakse on suur võimalus mojutada tulemust. Vahe osas on oluline veel rahvusvahe kohus ja RV mereõiguse kohus on kaetud ÜRO liikmemaksudega, pool enda tunnistajate, ekspertide ja nõunike jaoks kulutused. Vahekohtus peab kõik maksma osapooled, alates ruumide hankimine, reisimine, palgad jne. Kõige parem töökoht arbiiter. ART 287 3. Kui osalisriik on pool vaidluses, mida jõustunud teates ei ole nimetatud, menetletakse asja VII lisa alusel loodud vahekohtus. 4. Kui vaidluspooled on vaidluse lahendamiseks valinud sama menetluse, võib vaidluse lahendamiseks kasutada vaid seda menetlust, kui pooled ei lepi
taastamiseks. Sisustuse taastamiseks üldreeglina laenu ei antud. Laenuandmine oli piiratud, seda ei saanud suurem osa kahjustatud mõisate valdajaid. Esmajärjrkorras läks laen majandustegevuse taastamiseks. Et laen oli pikaajaline, siis hilisemate sündmuste pärast jäigi suurem osa sellest saamata. Mõisnikud lahendasid kahjude hüvitamise probleemi osaliselt n.ö. omaabi korras pangaühistute, pantkirjalaenude ja vastastikuse kindlustuse seltside kõrgete liikmemaksudega ja liikmed vastutasid võetud laenukohustuste eest ühiselt. Panditi mõisaid ja saadi nii pantkirjalaenusid. Laenu anti laenuvõtja vara tagatisel. Laenu võis anda aga vaid majandustegevuseks. Tingitud see kahest asjaolust: Panditud mõisad olid saadud 18. sajandil keisrilt kingituseks Laenuraha kõigile soovijatele niikuinii ei jätkunud 9 Märkimisväärne osa mõisatest jäi ka varemetesse. Karistussalkade terror 24
annaabi.ee 
