ning õigusriigi põhimõtteid: · 1) stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse · 2) toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime Euroopa Liidu konkurentsi ja turujõududega · 3) võime täita liikmelisusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas järgida poliitilise, majandusliku ja rahaliidu eesmärke · Nende kriteeriumite alusel on tõrjutud Türgi liikmekssaamist Kokkuvõtteks EL arengutest · 1990. aastatel kujunes Euroopa Liit tänu laienemisvõimaluste tekkimisele tõeliseks majanduslikuks suurvõimuks · EL ühtse välis- ja kaitsepoliitika läbikukkumist näitasid Jugoslaavia arengud. · Vaieldi küsimuses ,,süvenemine versus laienemine". · 1990. aastad on tähendanud ka Euroopa suurriikide tähtsuse tõusu. Mis on muutunud uue sajandi esimesel kümnendil? · Venemaa roll rahvusvahelistes suhtes on üksnes tõusnud
aastal, Kreeka 1981. aastal, Hispaania ja Portugal 1986. aastal ning Austria, Soome ja Rootsi 1995. aastal. 2004. aastal, mil liiduga ühineb 10 uut riiki(Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Küpros ja Malta), leiab aset liidu suurim laienemine läbi ajaloo. Euroopa Liidu laienemine Euroopa Liidu leping ei sea liikmekandidaatidele muid nõudmisi, kui et tegemist peab olema Euroopa riigiga. Samas ei tähenda liitumisavalduse esitamine veel automaatset liikmekssaamist. Euroopa Liit otsustab, millise riigiga ta liitumisläbirääkimisi alustab. Seejuures hinnatakse, kas liikmekandidaat on võimeline kaasa lööma liidu ühiste poliitikate (kaubandus- ja tollipoliitika, keskkonnapoliitika, põllumajanduspoliitika, sotsiaalpoliitika jne) elluviimises, kas ta suudab üle võtta ühise seadusandluse nõuded ning kas tema riigikorraldus on piisavalt demokraatlik ja inimõigusi austav. Et Euroopa Liidu liikmeks saada, peab riik läbima järgmised protseduurilised
annaabi.ee 
