Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Holland. Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinesid ELiga 1973. aastal, Kreeka 1981. aastal, Hispaania ja Portugal 1986. aastal ning Austria, Soome ja Rootsi 1995. aastal. 2004. aastal, mil liiduga ühineb 10 uut riiki(Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Küpros ja Malta), leiab aset liidu suurim laienemine läbi ajaloo. Euroopa Liidu laienemine Euroopa Liidu leping ei sea liikmekandidaatidele muid nõudmisi, kui et tegemist peab olema Euroopa riigiga. Samas ei tähenda liitumisavalduse esitamine veel automaatset liikmekssaamist. Euroopa Liit otsustab, millise riigiga ta liitumisläbirääkimisi alustab. Seejuures hinnatakse, kas liikmekandidaat on võimeline kaasa lööma liidu ühiste poliitikate (kaubandus- ja tollipoliitika, keskkonnapoliitika, põllumajanduspoliitika, sotsiaalpoliitika jne) elluviimises, kas ta suudab üle võtta ühise seadusandluse nõuded
keskpunkt Stalin tugines eelkõige otsuste vastu võtmisel oma lähikondlaste kitsamale ringile. Poliitbüroo oli olemas, produtseeris ka otsuseid, aga sõjajärgsel ajal oli paar korda vaid koos täies koosseisus. Sõjaeelsel perioodil oli täies koosseisus koos käimine regulaarne. Enamasti olid Stalini lähikondlased ka Poliitbüroo liikmed, kui kitsamas seltskonnas otsus vastu võeti, lasti vormistada Poliitbüroo otsusena ja anti teada ka teistele liikmetele ja liikmekandidaatidele. Täitevvõimu olulisuse kasv sai alguse juba sõja ajal. 1941 mais Molotov lahkus valitsusjuhi ametikohalt ning Stalin võttis ise endale ka parteijuhi kõrval valitsusjuhi ametikoha, koondas formaalselt oma juhtimise alla nii partei kui valitsuse. On kindlasti üks tegur, miks täidesaatva võimu roll hakkab kasvama. Eriti sõjatingimustes, kui otsuseid oli vaja kiiresti langetada ja igapäevaselt erinevate küsimustega tegeles valitsus, siis tema roll ka kasvas. Täitevvõimu tähtsuse
annaabi.ee 
