rääkis talle tehtud ettepanekust Stalinile. 1. dets 1934. a Kirov mõrvati. Kirovi mõrv sai ajendiks suurtele repressioonidele. Stalin süüdistas oma konkurente Kirovi mõrvas. Leningradi parteiorganisatsioonis tehti põhjalik puhastus. Partei XVII kongressi delegaatidele maksis Stalin rängalt kätte selle eest, et nad olid julgenud tema vastu hääletada. 1966-st kongressi delegaadist hävitati 1108 inimest, 139-st kongressil valitud ÜK(b)P Keskkomitee liikmest ja liikmekandidaadist hävitati 98 inimest. Algaski suure terrori aeg. Nende üle, kes olid tuntud parteitegelased, eelistas Stalin korraldada avalikke protsesse. Esimeseks taoliseks protsessiks oli 1936. a aug toimunud nn trotskistlik- zinovjevliku terroristliku grupi "süüasi", kuhu kuulusid Zinovjev, Kamenev, ....kokku 16 inimest. Ajakirjandusele teatati, et grupp sai juhtnööre välismaal elavalt Trotskilt ja valmistus terroriaktideks partei juhtkonna ja riigi vastu. Neid süüdistati Kirovi
Näiteks on oma mälestustes kirjutanud Valga ajakirjanik Viktor Kollin, kuidas tema vabastamiseks ettekäänet otsiti, kuna ta korjas materjali ühe lugeja kirja lahendamiseks ja teema käis mingi parteifunktsionääri au pihta. Kollin tabati oma toimetuses Ameerika Hääle kuulamiselt ja sellest piisas tema vallandamiseks päevapealt. Veelgi kurioossema seiga läbis Sakala toimetaja Helgi Kaldma, kes kirjutas ühest partei liikmekandidaadist kiitva loo, siis aga selgus, et selle liikmekandidaadi isa oli olnud enne venelaste sissetulekut raudtee sillavalves, mis oli poliitiline kuritegu. Ja Kaldma sai ametist priiks... Selliseid näiteid võib veelgi tuua. Eesti Raadios sai väga populaarseks Valdo Pant, kes kõneles sõjasündmustest päev päeva kõrval täna 20 aastat tagasi (raadios) ja täna 25 aastat tagasi (TV) ja rahvas mõtles paradoksaalselt rahvusriigist ja sinimägedest. See oli oskus õiges kohas midagi