Aksiisi tõstmine on halb nendejaoks kes töötavad alkoholi või tubaka tööstuses, kuna kui nende toodangut ei tarbita enam niipalju kui vanasti siis jääb nende palk väiksemaks või koguni koondatakse töötajaid, sest firmal pole millegi eest oma töötajatele palka maksta ja kui tarbimine väheneb ei ole vaja ka niipalju töötajaid ja niisuurt tehast. Tõsted kütuste hindasi väheneks ka liiklusõnnetuste arv. See väeneks sellepärast, et kui inimestel ei ole raha milleeest oma liiklusvahenditesse kütust osta hakkaksid nad tööl, koolis ja mujal käima ühistrantspordiga mis oleks ohutum kui sõita tipptunnil südalinnas kus on palju teisi liiklejaid. Samas peaks sõitma rohkem busse, tramme, trolle ja muud ühistrantsporti , kuna muidu oleks tipptunniajal kõik ülerahvastatud ja paljud inimesed ei mahuks peale ja jääksid tööle, kooli, mõnele tähtsale kohtumisele või kuhu iganes hiljaks. Ühistrantsport peaks hakkama siis sõitma ka tihedamalt, näiteks iga viie minuti tagant.
elektromüograafiat. Selgus, et vastupidi ootustele just elektromüograafia alahindab tegelikke koormusi, näidates vähem. Makroergonoomika Noy (1997) Kanada Transpordist (Ottawa) käsitles inimfaktoreid nüüdisaegsetes transpordisüsteemides. Käesoleval ajal ei võta need süsteemid küllaldaselt arvesse lõpptarbijat. Eeskätt vaadeldi makroergonoomilist aspekti, liiklussüsteemide suuri muutusi seoses intelligentsete transpordisüsteemide tulekuga: digitaalseid kaarte, liiklusvahenditesse sisse integreeritud info- ja kontrollsüsteeme, andmebaase, liikluse jälgimist ja juhtimist. Eesmärk oli suurendada ohutust, ka produktiivsust ja kvaliteeti. Muutub transpordiameti roll, kes peab võtma arvesse uue tehnoloogia levikut ja selle ohutuse probleeme. Mitu autorit käsitlesid makroergonoomika rakendusi linna sotsiotehnilise organisatsiooni parandamise võimaluste otsinguil. Põhjalikud uuringud on tehtud Ameerika Ühendriikide Bridgepordi linnas
annaabi.ee 
