märkasid. Õpetaja toimetati Jõgeva haiglasse, kus talle anti esmaabi. Mõned päevad hiljem tekkis õpetajal raskusi tasakaaluga. Ravimite ja taastusravi peale kulus üle 3000 krooni. Õpetaja esitas osaühingule kirjaliku pöördumise koos kahjunõudega. Mille peale osaühingu juht teatas, et õpetaja seadis oma elu ja tervise ise ohtu. Osaühingu juht kirjutas, et reisijateveo seadus kohustab reisijaid maanteel sõitvas bussis istuma oma istmel, et liiklussituatsiooni ootamatu muutumine ei seaks nende elu ja tervist ohtu. ,,Nagu ma asjast aru sain, vestlesite Teie juhtumi hetkel juhiga (mis samuti ei ole sõidu ajal lubatud), seades sellega teadlikult oma elu ja tervise ohtu. Seetõttu julgeksin mina klassifitseerida seda õnnetusjuhtumiks ettevaatamatuse tõttu ega saa nõustuda süüdistustega meie firma aadressil," kirjutas ettevõtte juht vastuseks õpetaja kompensatsiooninõudele.
koosneb 38 radaripiirkonnast JOONIS 2 ( Saksa lahe VTS süsteem ) b. Rotterdami VTS-süsteem katab lisaks sadamale kogu oma basseinidega (u. 35 km Reini jõe suudmes) veel 38 meremiili merele (Hook of Hollandi põhjamuulist alates) ja 2 meremiili mööda Reini jõge (alates Van Brienenoord sillast) ja 4 meremiili itta mööda Oude Maasi jõge (Spijkenisse sillast). Kogu see ala on kaetud 31 radariga. Lisaks sellele on 7 kohta pandud ka videokaamerad, et oleks võimalik õieti hinnata liiklussituatsiooni. Kõnesolev piirkond on jaotatud 3 rajooniks, millel igaühel on oma liikluskeskus, mis omakorda on jaotatud 12 alamrajooniks ning igaühel on oma VHF kanal. 5.3. Elektrooniliste VTS-süsteemide võrdlus. Elektroonilised VTS-süsteemid võib jagada järgmiselt: 1. Radaritel põhinevateks; 2. Transponderite poolt "toetatud" GPS-idel põhinevateks seiresüsteemideks e. AIS (Automatic Identflcation System -- Automaatne identifitseerimissüsteem).