osoonimolekulis on neid kolm (osoon ehk trihapnik). Osoonimolekulid tekivad fotokeemilise reaktsiooni tulemusena. Hapnikumolekulide reageerimisel tekivad osoonimolekulid ning samas tekivad osoonimolekulide reageerimisel hapnikumolekulid. Kui tekkivate osoonimolekulide arv on sama suur kui lagunevate osoonimolekulide arv, siis on reaktsioon dünaamilises tasakaalus. Stratosfääri osoon erineb maapinnalähedasest osoonist, mis pärineb tööstus- ja liiklussaastest kombineerituna ilmastikuoludega. Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisraskusi, eriti vanematele inimestele ja lastele ning samuti taimekahjustusi[4]. 1.3 Osoonikiht Osoonikiht (ka "osoonikilp", "osooniekraan") on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.[5] Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon O3. See tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus.[6]
osoonimolekulis on neid kolm. Osoonimolekulid tekivad järgneva fotokeemilise reaktsiooni tulemusena: Hapnikumolekulide reageerimisel tekivad osoonimolekulid ning samas tekivad osoonimolekulide reageerimisel hapnikumolekulid. Reaktsioon on dünaamiliselt tasakaalus, kui tekkivate osoonimolekulide arv on sama suur kui lagunevate osoonimolekulide arv. Stratosfääri osoon erineb maapinnalähedasest osoonist, mis pärineb tööstus- ja liiklussaastest kombineerituna ilmastikuoludega. Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisraskusi ning taimekahjustusi. Osoonikihi terminit kasutatakse osoonimolekulide hulga kirjeldamiseks stratosfääris. Osoonikiht paikneb terve maakera ümber ning kaitseb filtrina kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, mis mõjuvad kahjulikult nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. 90% osoonist paikneb ülemises atmosfääris e. stratosfääris 10-50 km kõrgusel maapinnast
UV-B neelab/peegeldab tagasi osoon osaliselt. UV B võib põhjustada nahavähki, silmakahjustusi. Suuremas kontsentratsioonis tõsiseid kopsukahjustusi. Ka plankton on vastuvõtlik UV-B kiirguse suhtes. Teisalt toimub troposfääri fotokeemiline saastumine ja tekib maalähedane osoon. Selle osooni teke on mõjutatud NOx hulgast, temperatuurist ja päikesekiirgusest (UV-B toimel). Stratosfääri osoon erineb maapinnalähedasest osoonist, mis pärineb tööstus- ja liiklussaastest kombineerituna ilmastikuoludega. Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisraskusi, eriti vanematele inimestele ja lastele ning samuti taimekahjustusi. 11. Mida tähendab ,,lämmastiku kriitiline kontsentratsioon" varise lagunemisel? Lämmastiku kriitiline kontsentratsioon minimaalne lämmastiku kontsentratsioon, mille juures taime kasv on maksimaalne. Koos kasvu suurenemisega, suureneb ka varis. Varise lagunemine
annaabi.ee 
