2) alarmsõiduga seotud täiendavaid ohtusid; 3) alarmseadmete kasutamist ja nende mõju teistele liiklejatele; 4) sõiduki konstruktsioonist ja kasutusalast lähtuvaid täiendavaid ohtusid; 5) õigeid juhtimisvõtteid äärmuslikes liiklusolukordades; 6) oma teeninduspiirkonna tee- ja liiklustingimusi ning sihtpunkti asukohti; 7) kannatanule esmaabi andmise ja elustamise võtteid. Juht peab oskama: 1) kasutada alarmseadmeid olenevalt vajadusest ja liiklusolukorrast; 2) teha alarmsõiduk teistele liiklejatele nähtavaks ja kuuldavaks ning anda edasi oma kavatsusi liikumissuuna jätkamisel või muutmisel; 3) oma käitumisega nõuda alarmsõidukile teeandmist, kasutada seda ohutult ning kiirelt, kui selleks on võimalus; 4) hinnata ja ette arvata teiste liiklejate käitumisest tulenevaid ohte ja vastavalt sellele tegutseda; 5) kasutada asukoha kaarti sihtpunkti määramiseks;
juhi Alakeha aga jääb püstasendisse (joon. 173, a). Teise, prantsuse stiili puhul kallutab juht end koos mootorrattaga pöörde suunas (joon. 173, b). Algajad peavad enamasti ainuõigeks viimast, väites, et nii sõidavad ju kõik suured võidusõitjad. Tõepoolest, prantsuse stiilis sõit näib elegant- sem, kuid ta nõuab palju ruumi (võidusõidurajal pole vas- tusõitjaid), raske on kiiresti muuta suunda ja juhil on hal- vem ülevaade liiklusolukorrast. Inglise stiilis sõit näib koh- makam ja nurgelisem, vajab aga vähem ruumi ja võimal- dab kiiresti korrigeerida liikumissuunda. Ruumi kokkuhoid on kurvisõidus tõesti oluline. Oletagem, et teie ei tee kurvi läbimisel vigu, kuid keegi ei garanteeri, et näiteks vastu- sõitja ei siirdu ootamatult üle tee telgjoone. Järelikult tuleb inglise sõidustiili lugeda sobivamaks siis, kui on vaja suurema kiirusega läbida lühikesi üks-
annaabi.ee 
